Seal viidi 14.–15. sajandi vahetusest kuni 18. sajandi teise pooleni täide surma mõistetud süüdimõistetute hukkamisi, kuna Tallinna linna piires oli keelatud surmaotsuseid täide viia.

Võllamäel ehitatud võllas oli kolme sambaga kiviehitis — “suurlinna võllas”, sest selliseid ehitisi oli lubatud püstitada vaid suurtes linnades.

Iga võllasambapaari vahele oli asetatud võlla põikpuu, igale põikpuule võis puua kaks kurjategijat ja ühelt sambalt teise sambapaari vahelise põikpuu keskele toetuvale põikpuule veel seitsmes, kelleks tavaliselt oli peavaras, sest just vargused olid peamised kuriteod.

Lisaks võllaehitisele oli Võllamäe piirkonnas, hilisema Ameerika tänava ääres kaks hukkamisratast, mille kodarate külge karistatav seoti. Kolmas terava tipuga oli mõeldud hukkamiseks teibasseajamise läbi.

Võllaid oli vanas Tallinnas teisigi — lastestaadioni lähedal (Suur-Ameerika tänav 3, 3A) ja Viru värava ees (vähemalt 16. sajandil).

Võllamäel — tänapäeva Liivalaia tänava Liivalaia 8a juures, 1994. aasta suvel ehitustööde ajal arheoloog Ain Lavi juhendamisel läbiviidud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti Võllamäel kolmnurkse põhiplaaniga kivivõllase paeplaatidest trepi ja müürifragmentide vahelt vähemalt 110 inimese korratult paiknevad luud ning viis meetrit eemal olevast hauast seitse korratult asetsevat luustikku, millest enamikul puudus kolju ning käed olid selja taha seotud.

Antropoloogide hinnangul leidus nende seas üheksateist 20-25-aastast , kaksteist 16-20-aastast ja neli 13-16-aastast.

Allikas: www.et.wikipedia.org