"Antiigiraport": Kas eestlaste jaoks on juunikuul needus?
Tormiline aeg
Juunikuu keskpaik on Eesti ajaloos tormiline aeg. Sõjad, ühiskondlikud mullistused kuid ka kultuurilised suursündmused on aset leidnud just juuni keskpaigas. 23. juuni jõudis ürikutesse juba aastal 1191. Sel päeval toimus päikesevarjutus. Eestlased süüdistasid sel ajal siin viibinud Eestimaa piiskop Theoderichi päikese ärasöömises. Mis aga polnud tõsi: kuu liikus mõne aja möödudes taas päikese eest ära ja eestlased nägid taas valgust.15. juunil 1219 ründas eestlaste vägi Taani laagrit tänasel Toompeal. Eestlasi saatis edu, kuni taanlastele langes taevast punavalge lipp, mis tõi neile võidu. Dannebrog on tänaseks maailma vanim riigilipp.21. juuni on tähtis päev Rootsi-Vene sõdade ajaloos. Sel päeval, aastal 1661 lõppes Kärde mõisas sõlmitud rahulepinguga üks, Rootsile võidukatest sõdadest.
VAATA VIDEOT:
1788.aasta 21.juunil aga algas järjekordne, ajaloo eelviimane Rootsi-Vene sõda. Kuuldused sellest innustasid eesti talupoegi metsa minema, et rootslaste saabumise korral nendega ühineda. Kuid ehkki Rootslased korraks maabusid, jäi Eesti siiski Venemaa osaks. 14. juunil (ukj) 1858 toimus Mahtra Sõda. See oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas, mis päädis 1 ohvitseri ning 11 talumehele surmaga ja paljdele eestlastele sunnitööga Siberis.21 – 22. juunil 1912 toimus Eestis poliitiline tippkohtumine: Saksa keiser Wilhelm II ja Vene tsaar Nikolai II kohtusid Paldiskis, et arutada Euroopa saatust. Mõlemal imperaatoril oli jäänud troonil olla vaid loetud aastad. Hiljem viibis tsaar ka Tallinnas, kus pani nurgakivi uuele mereväebaasile.
Vaherahu Eesti ja Saksa vahel
1919. aasta juunis toimusid otsustavad lahingud Eesti Vabadussõjas. 18. juunil lõppes liitlasriikide nõudel kehtestatud vaherahu Eesti ja Saksa vägede vahel. Sakslased alustasid pealetungi, saavutades esialgu edu. 22. juunil peatas Rahvavägi Landeswehri ning vallutas 23. juunil Võnnu linna. Esmakordselt tähistati Võnnu lahingu aastapäeva ametliku Võidupühana aastal 1934.
Sel päeval aastal 1988 tunnistas ENSV Ülemnõukogu Presiidium sini-must-valge kombinatsiooni taas Eesti rahvusvärvideks. Trikoloor oli aga kehtestatud riigilipuks 21. juuni 1922. aastal. Kõige dramaatilisemad sündmused Eesti ajaloos toimusid juunis 1940 ja 1941. Kasutades ära, et maailma silmad olid pööratud Pariisile, mille Wehrmacht 14. juunil vallutas, blokeerisid Nõukogude sõjalaevad samal päeval Eesti sadamad ning lahingulennukid tulistasid alla Tallinnast Helsingisse lendava Soome reisilennuki „Kaleva“, tappes kõik pardalolijad.
Rahvavalitsus
16. juunil esitas N.Liit ultimaatumid Eestile ja Lätile ning järgmisel päeval valgus Eestisse 80 000 punaväelast, kes okupeerisid kiirelt terve riigi. 21. juunil nõudsid kommunistid valitsuse tagasiastumist. Punaarmee toetusel hõivati Toompea loss, võeti üle politseijaoskonnad, desarmeeriti Eesti väeosi. Õhtul tehti raadios teatavaks uue valitsuse koosseis: A. Ždanovi poolt määratud peaministriks oli luuletaja Johannes Vares-Barbarus; ministriteks pahempoolsed haritlased ja töölisliikumise tegelased.
22. juunil astus ametisse Ždanovi poolt määratud nn. rahvavalitsus. Ametist vabastati sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Eesti riik lakkas eksisteerimast.Vähem kui aastapäevad hiljem, 14. juunil 1941, teostasid Nõukogude repressiivorganid esimese massilise küüditamise Baltikumist. Eestis arreteeriti umbes 10 000 meest, naist, last ja vanurit, kes saadeti välja GULAG’i koonduslaagreisse ja Siberi küladesse, kus paljud hukkusid. TASS-i avalduses nimetati provokatsioonilisteks kuulujutte, nagu kavatseks Saksamaa lähipäevil rünnata Nõukogude Liitu. Ometigi alustas Saksamaa 22. juunil sõda Nõukogude Liidu vastu. See sõda kirjutas ümber terve Euroopa kaardi pooleks järgnevaks sajandiks.
