Teose autoriteks on noored arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke arhitektuuribüroost Salto ning skulptor Neeme Külm. Gaasitoru hakkab soovitatavalt paiknema Vene ja Saksa paviljonide vahel Giardini pargi avalikus ruumis reaalses mastaabis, tõstatades küsimuse tema ruumilise olemuse kohta.

Gaasitoru paigutamine Läänemerre on seotud suurte riskidega ja kujutab endast üdini keskkonnavaenulikku projekti. Läbi vaidluste ja muuhulgas ka Eesti tegevuse on Vene-Saksa gaasijuhtmest saanud müütidega ümbritsetud ettevõtmine kogu Euroopas, abstraktne kollane joon kaardil.

Reaalselt on aga gaasitoru ruumiline objekt, mis läheb ignorantselt läbi maastiku, tekitades ümber vaakumi — tehnilise ruumi — servituudi. Sellise objekti kuvand on väga negatiivne. kas gaasitoru võiks olla ka midagi muud? Gaasitoruga seonduvat on arutatud poliitilisest, keskkondlikust ja energeetilisest aspektist, kuid tegemist on ühtlasi ka arhitektuurse objektiga. 2008. aasta jaanuaris Eesti Arhitektide Liidu poolt väljakuulutatud avalikule ideekonkursile laekus 9 näituseprojekti. Žüriisse kuulusid EAL arhitektid Ülar Mark, Peeter Pere, Inga Raukas ja Leonhard Lapin, Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik Laila Põdra, kunstikriitik Hanno Soans ning arhitektuuriajaloolane ja –kriitik Karin Paulus. Võidutöö otsustas kandev ja vaimukas idee, mis kajastab väljapakutud teemat kõige selgemalt ja laiapõhjalisemalt.

I preemia (30 000.-) „GAASITORU“ — Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm.

II preemia (20 000.-) „PEATUS“ — Eve Kask, Signe Kivi, Andrus Kõresaar.

III preemia (10 000.-) „VEEALUNE VENEETSIA“ — Villem Tomiste, kaasautorid Mihkel Tüür, Urmas Oja. Veneetsia XI arhitektuuribiennaali teema on „Out There. Architecture Beyond Building“, mis keskendub asukohaspetsiifilistele installatsioonidele ja manifestidele, arhitektuurile keskkonna- ja maastikukeskselt. Näha saab ka eksperimentaalarhitektuuri kogu maailmast, rõhuasetusega tänapäevase praktika eksperimentaalsematele aspektidele. Näitus on külastajatele Veneetsias avatud 14. septembrist kuni 23. novembrini 2008.

Eesti on varem Veneetsia arhitektuuribiennaalil rahvusliku väljapanekuga esinenud kolmel korral — 2000. aastal näitusega “Simulacrum City”, 2004. aastal palju positiivset vastukaja leidnud kuivkäimlate projektiga “Time Out architecture” ja 2006. aastal sotsiaalse positsioneerimise installatsiooniga „Joint Sapce“.