Arvad, et oled terav pliiats? Üheksa igapäevast harjumust, mida teevad ainult targad inimesed
Segamini laud
Võid arvata, et intelligentse inimese laud on alati suurepärases korras ja organiseeritud, kuid päris nii see pole. Minnesota ülikoolis tehtud uuring näitas, et inimesed, kelle laud ja ümbrus oli pisut kaootiline, on loovamad. Nad tulevad parematele ideedele. Spetsialistide arust ei aita aga segadus loovusele kaasa, vaid pigem tekib segadus loomingulisusest. See tähendab, et kui tuleb mingi hea idee, millele keskendutakse, siis unustatakse end ümbritsev.
Oled kaua üleval
Londonis tehtud uuring tõestas, et inimestel, kes lähevad hilja voodisse, on kõrgem IQ. Arvatakse, et kuna õhtune ja pime aeg on alati olnud pisut ohtlik, siis aastasadu tagasi toimetasid pimedas vaid keskmisest nutikamad inimesed. Samas arvatakse, et mõned eelistavad hilja voodisse minna, sest õhtusel või öisel ajal on rahulikum töötada. Aga isegi kui eelistad väga hilja magama minna, peaksid sellegi poolest saama 6-7 tundi uneaega.
Vannud
Ühe uuringu kohaselt on vanduvatel inimestel suurem sõnavara, vahendab Medical Daily. Mida rohkem suudad ühes kategoorias sõnu luua, seda rohkem suudad teha seda ka teises kategoorias.
Sulle meeldib külm dušš
Võib-olla oled kuulnud, et külma duši all pesemine või külmas vees ujumine annab kehale justkui energialaengu. Samuti ergutab jahe vesi ajutööd. See ei tähenda, et peaksid end igal hommikul ainult külma veega pesema, aga lõpetuseks võid end pisut karastada küll.
Sind ärritab hääl, mis tekib, kui keegi mälub
Northwesterni ülikoolis tehtud uuring leidis, et inimesed, kes näevad maailma loomingulisemas võtmes ja märkavad ka pisikesi detaile, ei suuda vältida kõiki väliseid tegureid, mis võivad häirida. Näiteks, kui istud kellegi kõrval, kes häälekalt mälub, häirib see sind.
Sulle meeldib sirgeldada
Inglismaal tehtud uuring leidis, et inimesed, kellele meeldib mõeldes sirgeldada, tulid parematele ideedele. Suvaline sirgeldamine mõtlemise ajal justkui ergutab aju ja aitab jõuda uute lahendusteni.
Kritiseerid ennast
Me ei pea silmas enesehaletsemist. Pigem konstruktiivset kriitikat, mis tähendab, et suudad näha enda vigu ja neid parandada. See tähendab, et sa ei arva end kõiketeadjaks, vaid saad aru enda puudustest ja oled valmis õppima-pingutama, et saada targemaks.
Kipud unistama
California ülikooli teadlased avastasid, et inimesed, kes kippusid päevasel ajal unistama ja tegid mõttepause, said oma ülesannetega paremini hakkama. Teadlased arvavad, et kui aju saab vahepeal puhata, siis inimene tuleb paremini uutele ideedele ja suudab lahendada probleeme.
Räägid endaga
Võib-olla tundub see imelik ja filmides kujutatakse enesega rääkivaid inimesi pisut hulludena, kuid tegelikult aitab enesega rääkimine kaasa mõtlemisvõime ja mälu arengule.
Allikas: Reader's Digest
