Seega kuulub kahesoolisus inimese olemusse ning iga inimese seksuaalsuses on olemas biseksuaalseid elemente. Harjutage ennast ära mõttest, et biseksuaalsus on mingi looduse möödapanek. Ei ole!

Mille poolest erinevad homoseksuaalsed ja biseksuaalsed inimesed? Üldjuhul on asi nii, et kui homoseksuaalne inimene põeb oma seksuaalset orientatsiooni (mingilgi määral), siis biseksuaalne inimene tunnistab enda omasooiharust ning on selle üle isegi uhke. Biseksuaalne inimene ei pea ennast sugugi ebanormaalseks, kuigi kõrvaltvaatajad seda ikka veel sageli väidavad. Biseksuaalid lihtsalt tunnevad seksuaalset huvi nii meeste kui ka naiste vastu.

Biseksuaalne naine mõistab sageli, et on meeste jaoks puhtalt seksuaalse rahulduse objektiks ning pöördub parema mõistmise — nii seksuaalsel kui ka hingelisel tasandil — saamiseks teise naise poole. Intiimkontakti abil teise naisega saavutab ta oodatu ning vajatud rahulduse. See ei vähenda tema vajadust seksi järele mehega.

Naise omasooiharusse ei suhtuta üldiselt taunivalt. Küll aga on asi vastupidi meeste puhul. See tembeldatakse otsekohe räpaseks ning isegi perversseks. Siiski otsib ka bimees omasooliselt eelkõige mõistmist ning olles intiimselt lähedane mehega, soovib mees taas seksida naisega. Kui homoseksuaalsetel meestel on rohkem juhuvahekordi, siis bimees paneb rõhku pigem ühele kindlale ustavale sõbrale, kellega neil on siis regulaarne seksuaalne kontakt.

Mõni inimene läbib lühikese eksperimenteerimise perioodi, kuid on olemas ka eluaegseid biseksuaale. Kas ongi siis äkki lihtsalt nii, et biseksuaalsus on ettekäändeks, et varjata oma homoseksuaalsust. Tavaliselt pole see siiski nii. Kuigi biseksuaalsed inimesed eelistavad sageli ühte sugu teisele, ei kaota nad huvi teise sugupoole vastu.