Tallinnas Swisshotellis toimunud konverentsil "Noor täna ja aastal 2030" mõtiskleti selle üle, milline on noorte roll tulevikus, missugune on tuleviku noor tegija ja milliseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab.

Konverentsil sõnavõtnutest nõustusid mitmed, et haridussüsteem peaks senisest enam muutuma oskustest väärtusi õpetavaks. Ka Mattias Lepp möönas, et meid ümbritsevad valdkonnad, mida pole enne olnud ja millest keegi midagi ei tea. Seega konkreetset ametit tuleb õppima hakata nagunii töökohas, kuhu tööle asutakse. "Kui mina veel koolis käisin, oli olemas töökasvatus, kõplasime peete, väikesest peale tegime erinevaid töid. Täna on noorte tööle sundimine miski, mida teha ei tohi. Mulle tundub, et see on asi, mille peaks tänane haridussüsteem tagasi tooma," ütles Lepp.

Ettevõtja sõnul on enamike Eestist lahkujate näol tegemist kõrghariduseta lihttöölistega. Rääkides ehitusettevõtjatega on viimased avaldanud, et paljudel töötajatel on fundamentaalsed väärtused paigast ära. Kuigi nad saavad kõrget palka, siis mitmed neist ei ilmu tööle kohale või varastavad. Head töökohad on olemas, neil kohtadel on võimalik maksta ka Eesti mõistes head palka, kuid tööjõu voolavus on suur.

Lepp leiab, et ettevõttes peaks olema erinevate inimeste osakaal. Tema tahaks tulevikus töötada koos inimestega, kellel on oma igapäevatöö kõrval hobid ja pikemaajalised asjad, millesse nad süvenevad. "Nad on ka tööl oluliselt aktiivsemad ja panustavad ükskõik mis valdkonda rohkem. See on huvitav. Sellised inimesed on oluliselt uudishimulikumad. Meile ettevõttes on oluline, et inimesed oleksid uudishimulikud," räägib Lepp ootustest töötajatele.

"Inimesele on võimalik õpetada uudishimu. Kui nad hakkavad millegagi tegelema, siis me tahame, et nad küsivad endalt: miks, miks, miks?" hindab ettevõtja lapselikult tervet uudishimu.