Võitjale oli auhinnaks pidulik välimus kooli lõpetamiseks. Kleidi pani välja Tallinn Dolls, kingad Charles&Keith ja ehted Claire Boutique. Eeva juuksed sättis soengusse Intersaloni suurepärane juuksur Hanna. Suur tänu neile!

Vaata videost, kuidas sai Eevast stilist Britta Talvingu kindla käe ja terava silma abil haldjamaailma kaunitar! Olgu öeldud, et see vaid rõhutas Eeva tõelist olemust, sest ta ongi päriselt nagu malbe haldjatüdruk.

Eeva roll meie esseekonkursil on algusest peale olnud kõike muud kui tavaline, nagu ka neiu ise. Tema essee sattus meie toimetuse postkasti kõige viimasena ja puudutas ühiskonna valupunkte ja oli samavõrd aus iseendasse vaadates. "Ülikool avardab silmaringi, avab uksi — selles ma ei kahtle. Aga kas mul on mõtet sinna ronida, kui ma ei tea, mida ma õppida tahan? Kumbki mu vanematest ei tööta selle eriala peal, milles neil on kõrgharidus omandatud. See, et meil on paljudes valdkondades paberite, kuid kogemusteta inimeste n-ö ületootmine, on samuti teada," kirjutab Eeva, kes ise Eesti ühe tugevaima gümnaasiumi lõpetab ja kinnitab, et ega tal ülikooli minemata ei jää, kuid aeg ja tunne peab selleks küps olema.

Kirjatükkide autoritel palusime peale essee meile kirjutada ka seda, miks peaksid just nemad olema need, kelle me kooli lõpetamiseks riidesse paneme. Eeva kirjutas, et võidu korral ei tahaks ta saada auhinda ise, vaid sooviks selle anda oma sõbrannale, kellega ta kunagi Ruhnul esimesse klassi läks.

Kui ma Eevale helistasin ja teda võidust teavitasin, siis oli kohe selge, et tegemist ei ole tavalise tüdrukuga, vaid täiesti ebamaise inimesega, just sellisega, kes soovib üllatada oma sõbrannat, kellega ta 12 aastat tagasi esimesse klassi astus, ja seda sündmust kalliks peab, hoolimata sellest, et nad täna erinevates linnades õpivad.

Saime Eeva käest tema sõbranna Margiti numbri, kuid talle helistades selgus, et nendel päevadel, millal meie võte peaks toimuma, on neiu välismaal. Margitil oli kahju, kuid midagi polnud teha, seega lubas ta uurida, kas Eeva saaks ikkagi ise Tallinnasse riideid valima tulla. Margit helistas mulle tagasi ja ütles, et ka Eeva ei saa kahjuks tulla.

Kui ma olin juba välja valimas uut võitjat, siis miski mu sees tõrkus seda tegemast ja nii otsustasin ma veel ise korra Eevaga ühendust võtta. Kuna Eeva oli Ruhnul ja sõit läbi Pärnu Tallinnasse on pikk ja keeruline, siis lubas ta natukene mõelda. Juba varsti sain temalt kõne jaatava vastusega, mis algselt mulle endalegi arusaamatul põhjusel mind väga rõõmustas.

Selgusetus sai aga vastuse hommikul, mil ma Eevaga Tallinn Dollsi stuudio-poe eest kohtusin, et koos Brittaga riideid valima minna. Ruhnult pärit Eeva, kes oma kodukohas ka tuleva suve veedab, on erakordne tütarlaps, kelle sarnaseid tänapäeval ilmselt enam ei tehta. Vähemalt mandril mitte. Võib-olla on 50 elanikuga Ruhnul veel mõni selline eksemplar, kuid pealinnas elava inimesena mina sellist kompleksivabadust, ääretut soojust, siirust, kohanud ei ole. Ma arvan, et enamik meist ei kohta igapäevaelus just tihti inimesi, kelle kohta saaks öelda, et nad on ääretult terved ja õnnelikud. Eeva ühes oma mõtete ja olekuga on just selline, kelle mõistus ja süda paistavad õige koha peal olevat.

Seetõttu oli päev temaga puhas rõõm ja mul on hea meel, et auhind nii õigesse kohta läks. Ma ei ole küll kunagi Ruhnul käinud, kuid kui sinna satun, siis loodan kindlasti Eeva perekonna turismitalus peatuda. Küll ma ta selle 11,9 ruutkilomeetri pealt üles leian!