Tänases visuaalse pöörde järgses olukorras ei ole foto enam tõend reaalsusest (n-ö tõedokument), vaid fotod on väärtuslikud hetkedena, nende esteetika aga kaduv, muunduv ja vahetu. Igapäevased, koolitamata autorite fotod annavad aimu, mida peetakse pildistamisväärseks ning see omakorda mängib rolli identiteedi kujunemises, kogukonna ning pere sotsiaalses konstrueerimises.

Selvepiltide tegemist on tembeldatud nartsissistlikuks ja edevust väljendavaks praktikaks, Katrin Tiidenbergi arvates võivad aga selfie’d olla väga tähenduslikud identiteeditööriistad: “Selfie-praktikad toimivad erinevate inimeste jaoks alatasa teadmusseadmena, mis võimaldab minapildi ja kehaga eksperimenteerimist ning õpetab inimesele eneserefleksiivsust. Turvalistes keskkondades võimaldavad selfie’d agentsuse- ja kontrollitunnet.”

Oluline on aga, et selvepiltidele ei saa omistada ühest tähendust, mis nendega platvormilt platvormile või inimeselt inimesele kaasneks. Nagu väga paljud teised eneseväljenduse viisid, on ka selfie’d äärmiselt kontekstitundlikud. Selfie tähendab erineval ajal, erinevatel platvormidel, erinevate inimeste jaoks erinevaid asju.

Tiidenbergi sõnul on sellist kontekstitundlikkust arvestades kujunev sotsiaalse ja tehnilise ühtesulavuse olukord alarmeeriv: “Oleme Facebooki domineerimise all liikumas sellisesse sotsiaalvõrgustike maailma, kus kõik kontod on omavahel seotud ning nimelised – sellel on palju laiemad tagajärjed sellele, mida saame internetis teha ja mida see meie minapildiga teeb, kui arvatakse. Konvergentsi ja anonüümsuse kadumist põhjendatakse turvalisuse küsimusega, küünilisemalt on selle taga platvormiomanike majanduslikud huvid. Identiteeditöö ja kogukonna normide taastootmise ning näiteks häbirežiimide ilmnemise seisukohast on see aga pigem negatiivne areng.”

Katrin Tiidenbergi doktoritöö „Image Sharing, Self-Making and Significant Relationships: Understanding Selfie-Practices / Piltide jagamine, identiteediloome ja tähenduslikud suhted – kuidas mõista selfipraktikaid?“ on valminud Microsoft Research New England juhtivteadur Nancy Baymi ja Tallinna Ülikooli professor Airi-Alina Allaste juhendamisel. Oponendid on Bergeni Ülikooli professor Jill Walker Rettberg ja Lancasteri Ülikooli dotsent Debra Ferreday.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.