Eesti 20 aasta pärast: kui palju on tehisreaalsuse arhitekte ja kui palju tõlke?

Selle aasta Eesti Laulu vaheklippides pakuti tulevikuinimestele mõnusat nostalgiat aastast 2018. Eestil on täna maailmas eduka digiriigi maine. Kas oskame aga ennustada, millega tegelevad tulevikuinimesed täna 20 aasta pärast? Kas soovitame mudilastele saada autojuhiks või arstiks, või kõnetavad siis hoopis sellised ametid nagu tehisreaalsuse arhitekt ja elundidisainer? Neile küsimustele vastab Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna professor Tauno Otto.

Algoritmide ametid

Just hiljuti analüüsiti ajakirjas „Technological Forecasting & Social Change"* 702 ametit ja seda, kuidas digiareng mõjutab töökohtade iseloomu ja millistes ametites läheb ka edaspidi inimesi vaja. Otsuste tegemisel on juba täna suur roll arvutitel. Meditsiinis tuginetakse krooniliste ja onkoloogiliste haiguste diagnoosimisel superarvutist tehisintellekti IBM Watson andmestutele. Õpilaste ja üliõpilaste tööde juhendamisel ning hindamisel on juba praegu arvutialgoritmid inimestest tõhusamad. Juristide, programmeerijate, tõlkijate tööd võtavad üha rohkem üle samuti algoritmid. On täiesti tõenäoline, et robotid võtavad üle ka pangatellerite, autojuhtide, ametnike, klienditeenindajate ametid. Miks? Sest üha kiiremini arenevad teenindusrobotid ja isejuhtivad sõidukid, mis suudavad need tööd ise ära teha.

Inimeste ametid

Sellessamas artiklis prognoositi, et sotsiaalset intelligentsust, loovust ja käelist osavust nõudvates töödes jäävad inimesed endiselt asendamatuks. Pole lootust, et inimeste käest kaovad sellised ametid nagu taastusravispetsialistid, arstid, insenerid, disainerid, õpetajad.

Robotiseeritud kohvibaar Pauli

Soomes tegi aastal 2005 TTÜ audoktor ja Aalto ülikooli professor Kalevi Ekman eksperimendi - tema uurimisgrupp ehitas Pauligi ning Soome robootikaseltsi toetusel täisrobotiseeritud kohvibaari „Pauli". Robot jagas Helsingis tasuta kohvi ja suhtles klientidega nii soome, rootsi kui inglise keeles, isegi savo murdes. Vastutasuks pidid kohvisõbrad pärast täitma rahuloluankeedi. Tulemused üllatasid - paljud kohvikusse tulijad soovisid teenust tellides suhelda eeskätt inimesega, lisaks eeldati, et robot peaks kõike tegema palju kiiremini kui inimene.

Teadlased kui teejuhid tulevikku

Üheks tulevikku piilumise võimaluseks ongi vaadata, millega tegelevad teadlased ülikoolide laborites - õnnestunud teaduseksperimendist ühiskonna poolt aktsepteeritud laiatarbetehnoloogiani jõudmiseks kulub aastaid.

Tehisreaalsuse arhitekt

Raivo Selli eestvedamisel ning Tallinna Tehnikaülikooli ja Silberauto koostöös arendatakse isejuhtivat sõidukit. Lisaks sõiduki enda väljatöötamisele tuli ka tema teekonnale jäävatest hoonetest, puudest ja muudest objektidest koosnev keskkond virtualiseerida ja luua tehisreaalsuse mudelid. Selliste mudeldajate ametinimetuseks on ilmselt tehisreaalsuse arhitektid. Isejuhtivate autode parvede logistika vajab samuti uute digioskustega spetsialiste.

Privaatsusinsener

Isejuhtiv auto jagab objektid kaheks - autod ja inimesed, iga iseauto kaamerate vaatevälja sattunu saab ka tõenäosuskoefitsiendi, kui palju ta inimest või autot väliselt meenutab. Edasi järgneb juba termoanalüüs, et prognoosi kinnitada. See teema pakub tulevikus tööd privaatsusinseneridele - on oluline, et inimesed oleksid isejuhtivatele sõidukitele tuvastatavad, samas peab inimesel olema võimalus jääda anonüümseks või vastupidi, lubada perele või tööandjatele olla digihelkuritega leitav.

Kosmoseprügi taaskasutusinsener

Tulevik ei piirdu seiklustega maal ja merel. Järgmisel aastal plaanitakse TTÜ100 nanosatelliidi kosmosesse lennutamist. Tulevikuprobleem on aga mitte niivõrd orbiidile saamine, vaid hoopis kokkupõrkevõimalus juhitamatuks muutunud kosmoseromudega. Ka Eestil on ringlemas kosmoses nanosatelliit ESTCube-1, millega ühendus katkes 2015. aastal. Lähema 20 aasta jooksul on kosmos osa inseneride argipäevast ning kasvav kõrgtehnoloogilistest materjalidest kosmoseromude hulk on tekitamas vajadust neid tuvastada ja kokku koguda. Neid inimesi võiks nimetada kosmoseprügi taaskasutusinsenerideks.

3D-printimise spetsialist

Kosmosetehnoloogia vajab kõrgtugevate ja selliste mittemagneetuvate materjalide nagu titaan kasutamist, mis on tavapärase treimise või freesimisega raskesti töödeldav, kuid võrdlemisi hästi 3D-prinditav. Kui praegu on fookuseks kosmose- ja lennukitööstus, siis üha enam saab seda kasutada ka meditsiinis ja taastusravis. Juba täna uuritakse laborites kompuutertomograafis skaneeritud mudelite põhjal titaanist luude või proteeside väljaprintimise võimalusi. Lähitulevikus muutub igapäevaseks ka 3D-prinditud struktuuride disainimine tüvirakkudest elundite kasvatamiseks.

„Viimne reliikvia" ja robotiparvede administraator

„Viimses reliikvias" küsis piirkonna suurima tööandjaga lähedalt seotud isik Agnes: „Öelge mulle, kes Te olete?", ja uusi arenguvõimalusi otsiv oskustööjõud Gabriel vastas asjatundlikult: „Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka Teie pole homme enam see, kes olete täna."

Tööandja ja töövõtja ootuste muutumine on ülekantav ka tulevikku - uued ametid 3D-printimise spetsialistist robotiparvede administraatorini vajavad uusi oskusi nii juhtidelt kui spetsialistidelt. Uusi tooteid ja tehnoloogiaid arendavaid insenere on vaja nii täna kui ka tulevikus. Mis täpselt on nende ametinimetuseks, polegi ehk nii oluline, oluline on lahendusi otsiv, leidev ning elluviiv vaim, tehnika(ülikooli)vaim, mis on omane just inseneridele.

* Ajakiri „Technological Forecasting & Social Change" 114 (2017), autorid C.B.Frey ja M.A.Osborne