Aga alustagem algusest. Ühe kena maikuu pühapäeva hommikul Facebooki uudiseid sirvides jäi silma põnev töökuulutus, mis rippus MTÜ Mondo kodulehel — otsiti kahte vabatahtlikku tootearenduskogemusega disainerit sügis-talviseks perioodiks Aafrika erinevatesse riikidesse: Ugandasse, Keeniase ning Ghanasse.

Ma lugesin kuulutust igaks juhuks mitu korda, sest vabatahtlikke disainereid ei otsita iga päev. Paar päeva hiljem olin ma Mondo kontoris vestlusel ja sellest mõned nädalad edasi läbisin juba ettevalmistavaid koolitusi Ghana kohta. Suur tänu Mondo töötajatele ja endistele vabatahtlikele asjalike, põnevate ja reaalset elu kajastavate vestluste eest!

Üsna eredalt meenub mulle psühholoogiliselt koolituselt teel olemise teema — kas valida punkist A punkti B tõttamine või nautida teelolekut!? Ma tunnen, et olen teel juba pikemat aega — septembri alguses Kongosse jõudnud õpetaja Liina võttis minust osa juba endaga kaasa! Ootasin alati suure huviga tema postitusi blogisse ja värsket infot näoraamatusse.

29. septembril koos projektijuht Dianaga Tallinna lennujaamas mäesuurusi kotte kaalule vedades sai alguse ka meie füüsiline rännak. Väike peatus Istanbulis vana sõpra külastades ja Ghana pealinnas Accras linnaga tutvust tehes oli elevus juba asendunud kindla veendumusega, et ees ootab põnev ja piire avardav retk. 16-tunnine bussisõit pikliku Ghana lõunast põhja oli piisav aeg selleks, et harjutada kulgemist!