Eesti naine Euroopa suurimas kullakaevanduses


Eesti naine Euroopa suurimas kullakaevanduses
Elen Toodu

Eesti naine, TTÜ geotehnoloogia vilistlane Elen Toodu juhib igapäevaselt spetsialistidest koosnevat meeskonda Lapimaal asuvas Euroopa suurimas Kittilä kullakaevanduses. Helistan talle ühel argipäeva pärastlõunal ja teiselt poolt kostab rõõmsameelne hääl ning inimene, kes tõsiselt armastab, mida teeb.

Paljud on vaadanud Discovery kanalilt sarja, kus karmid habetunud mehed võitlevad Alaskas lume ja jääga ning alatasa on masinatega mingi jama. Alaska on teada kullarikas piirkond, aga seda, et siinsamas üle lahe kulda kaevandatakse, mina näiteks ei teadnud.

Muidugi on siin kulda. Mis sa arvad, kust Lapin Kulta õlle nimi on tulnud? Soomes on kulda praktiliselt igal pool. Kullakaevandusi on nii Ida-Soomes, Kesk-Soomes kui ka Lapimaal. Lapimaal on Euroopa suurim kullakaevandus, kus ka mina praegu töötan.

Kuidas üldse üks Eesti tüdruk sellise eriala peale satub? Mulle on jäänud kaevandustest selline must ja ebaturvaline mulje, kus on raske füüsiline töö ja väga maskuliinne õhustik.

See mulje on petlik. Must võis see töö olla aastakümneid tagasi. Praegu on kaevandamine muutunud keskkonnasõbralikumaks ja turvalisemaks. Ma esinesin nädal aega tagasi Eesti Energia tööohutuskonverentsil. Nägin seal, et ka Eestis jälgitakse väga tähelepanelikult tööohutusreegleid. Tööohutuskultuur on viimastel aastatel väga palju arenenud.

Seotud lood:

Aga kuidas ma sellise eriala peale sattusin? Mulle on alati meeldinud matemaatika ja füüsika. Olin keskkoolis tugev reaalainetes ning otsustasin, et tahan ehitusinseneriks õppida. Sel hetkel ei teadnud ma kaevandamisest veel mitte midagi.

Pärast oma esimest ehitusinsenerikursust sattusin juhuse tahtel Ida-Virumaale kaevandustesse. Mulle kohe meeldis, seal olid suured masinad ja töö tulemust oli väga selgelt näha. Planeerisime kaevanduskäike ja juba kuu aja pärast läks ehitus lahti. See oli päris vägev tunne.

Kaevanduses töötades räägiti, et neil on puudus inseneridest ja et ilma tööta sellised spetsialistid mitte kunagi ei jää. Vahetasin eriala ja läksin õppima geotehnoloogiat.

Nüüd oled juhtival kohal Euroopa suurimas kullakaevanduses. Milline näeb välja Sinu tavaline tööpäev? On see rutiinne?

Mul ei ole sellist asja nagu tavaline tööpäev. Ma olen kuus aastat selle tööga tegelenud ja iga päev on huvitav. Juhin praegu spetsialistidest koosnevat meeskonda ja iga päev on väljakutseid, millele tuleb lahendus leida. See on hästi muutuv töö.

Palga ja tööga vist probleemi ei ole? Spetsialiste on vaja üle maailma.

Mäeinsenerid saavad head palka, sest neid on vähe. Tõsiasi on see, et ilma kaevandamiseta meie ühiskond toimida ei saa, see töö jääb aastateks.

Insenere tuleb tiku ja tulega taga ajada. Kogu aeg on puudus. Ma praegu otsin endale kahte inseneri, palk on väga hea, aga tõsiselt raske on leida.

Kui noored pole veel otsustanud, mida õppida, siis soovitan. See on selline eriala, kus saad töötada üle terve maailma. Saab tihti reisida ja erinevates kaevandustes käia. See on väga äge, mulle meeldib.

Kuhu töö viinud on?

Olen käinud näiteks Kanadas. Seal oli üks kaevandus, kus käisin kolme kilomeetri sügavusel. See oli päris huvitav. Mäe sees on väga kuum, 44 kraadi sooja. Lisaks Kanadale olen tööga käinud Mehhikos, Iirimaal, muidugi Skandinaaviamaades ja mujal. Reisida saab palju.

Lõpetasid TTÜ geotehnoloogia magistrantuuri. Kas tead, millega Sinu kursakaaslased tegelevad?

Ma ütleks, et enamik, kellega olen koos õppinud, on ikkagi tegevad mäeinseneerias. Väga paljud töötavad Tallinnas, näiteks Tehnilise Järelvalve Ametis, keskkonnaametis ja keskkonnaministeeriumis, ent paljud on läinud ka välismaale.

Rääkisime ennist põgusalt Soomest. Ilmselt leidub kulda ja muid maake parajas koguses ka teistes Skandinaavia riikides, kas ka Baltikumis? Kui ei, siis miks? Üle lahe Soomes ju on.

Baltikumis on see probleem, et meil Eestis on kõvad kivimid, mis Soomes on maapinna lähedal, väga sügaval. Eestis on uuritud näiteks erinevaid rauamaake, aga need on kõik nii sügaval, et majanduslikult pole mõttekas kaevandada.

Ainus asi, mida on ehk mõtet kaevandada, on fosforiit. Mida sa fosforiidi kaevandamise ideest arvad?

Esmalt peab uurima, see on kõige alus. Mina pooldan fosforiidi kaevandamist. Kui see on majanduslikult kasulik ja kui seda tehakse keskkonnasäästlikult, siis tasub seda kaaluda. Nõukogude ajal tehti asju hoopis teisiti, ajad on muutunud. Ma arvan, et Eestis suudetakse kaevandada ohutult ja keskkonnasäästlikult.

Elen Toodu on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis geotehnoloogia magistrantuuri. Ta töötab Soomes Euroopa suurimas kullakaevanduses, mis asub Lapimaal Kittiläs. Kittiläs leiti kulda esmalt 1896 aastal, 2008. aastal alustati seal tööstuslikku kaevandamist.
Maa-teaduste ja geotehnoloogia eriala kohta loe lähemalt SIIT.