Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga juba aastal 1991, leppides kokku, et selles kirjapandu kehtib eranditult kõigile – nahavärvist ja rassist, keelest ja rahvusest, sotsiaalsest, varanduslikust ja sünnistaatusest ning soost hoolimata. Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri hinnangul on taasiseseisvunud ühiskonnas üles ehitatud tugev tugisüsteem, et laste ja noorte õigused oleksid tõepoolest tagatud. „Ometi on lastekaitse ja heaolu tagamise küsimus järjepidevalt õhus: mismoodi oleks lastekaitse seadus võimalikult mõjus; kuidas kaitsta lapsi ja noori perevägivalla või koolikiusamise eest; mismoodi võidelda vaesuse vastu jne,“ ütles Schlümmer. „Sealjuures tuleb tagada, et noored ei jääks kõrvale ei formaalsest- ega mitteformaalsest haridusest, et nad naudiksid oma koolikogemust, et noortel oleksid positiivsed arenguvõimalused ja võrdsed arenguvõimalused noorsootöö kaudu ning et neid noori, kes on sattunud seadusega või ümbritsevate inimestega pahuksisse, ei arvestataks ühiskonnast välja.“

Paraku kiputakse jätkuvalt keskenduma pigem probleemide tagajärgedega tegelemisele, kui nende ennetamisele – et võimetekohane haridus, noorsootöö ja teised teenused oleksid kättesaadavad kõigile. Parim ennetus on selline, mis tagab, et midagi negatiivset ei juhtugi ning noore areng kulgeb probleemideta. Riik ja omavalitsused teevad palju, ent selle kõrval on oluline, et kõik noorte lähikonda kuuluvad inimesed saavad noore kujunemist toetada, näiteks probleemide õigeaegse märkamise ja sekkumise, noore toetamise või suunamisega. Tuleb soodustada positiivseid ja hoolivaid suhteid vanemate ning laste vahel ja toetada käitumisprobleemidega noori ning nende peresid. Et neid noori, kelleni pole õigel ajal jõutud ja kes on sattunud näiteks erikooli või vanglasse, ühiskonda tagasi tuua, on tarvis ette valmistada inimesed tema ümber, et nad oskaksid teda aidata.

Iga noore potentsiaali erinevates eluvaldkondades maksimaalselt rakendades saame garanteerida jätkusuutliku ühiskonna. Haridus- ja teaduministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe sõnas toimunud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmide ühisseminaril, et haridusse panustamine on investeering võrdsetesse võimalustesse ja seeläbi ühiskonda, mis loob uut ja nutikat majanduskasvu. Küll aga eeldab lapsekeskne haridus õpikeskkonda, mis vastab lapse vanusele ja kus lapsel on hea ja turvaline olla. Lepajõe rõhutas hariduse kõrval ka noorsootöö rolli noore arenguteel. „221 omavalitsust teevad kulutusi noorsootööle ja noorte laiemaks kaasamiseks ning heaolu tagamiseks tehakse noortevaldkonna arengukava raames palju olulist, näiteks laiendatakse tasuta noorsootöö kättesaadavust,“ kinnitas Lepajõe.

Norra aseminister Euroopa asjades Ingvild Næss Stub ütles, et Euroopa Majanduspiirkond, mille toetusega viiakse ellu programmi „Riskilapsed ja – noored“, mitte ainult ei toeta tegevusi rahaliselt, vaid esindab ka ühist vastutust ühise tuleviku kujundamisel. „Lapsed, ükskõik kus või millistes tingimustes nad elavad, vajavad võrdseid võimalusi,“ ütles Stub. „On meie vastutada, et oleks olemas sellised süsteemid, millega pakkuda kõikidele lastele ja nende peredele vajalikku tuge.“

Haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium viivad üheskoos ellu Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja -noored”, millega aastaks 2016 ehitatakse üles mitmeid süsteeme kaasamaks riskis olevaid lapsi ja noori ning ennetamaks nende riski sattumist. Programmi teostab Eesti Noorsootöö Keskus, kes on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus.

Lisainfo: www.entk.ee/riskilapsedjanoored