Tänasel inimõigustepäeval tasub noortele meenutada, et vähem kui 25 aastat tagasi ei olnud õigus vabalt enda arvamust avaldada, sobivat kooli valida või meelepärast riietust kanda sugugi loomulik ja vaieldamatu õigus nagu praeguses Eestis. Veel vähem oli võimalusi reisida välismaale, osta ihaldatud asju või luua oma firma.

Aastal 2015 mõjub säärastest piirangutest rääkimine paljudele lastele ja noortele kui kuri muinasjutt. Samas on meil veel aastal 2015 kümneid tuhandeid lapsi ja noori, kelle jaoks noorsootöös või huvitegevuses osalemine ei ole erinevatel põhjustel võimalik või on see piiratud. Neil on õigus, kuid mitte võimalus.

Ligi 56 000 noort ehk 18 protsenti kõigist 7‒26-aastastest elab omavalitsustes, kus sotsiaalmajanduslik olukord ja noorte seisundi näitajad, sh võimalused osaleda noorsootöös, on Eesti keskmisest kehvemad. Neid nimetatakse riskis olevateks.

Neil lastel ja noortel on eelkõige tervislikest, perekondlikest ja sotsiaalmajanduslikest tingimustest tulenevalt suurem oht sattuda oma arengus probleemidesse: raskustesse õpingutes, sotsiaalses kohanemises ja käitumises. Samuti kuuluvad nende sekka noored, kes on juba probleemidesse sattunud.

Läbi noorsootöö (sh huviharidus) teiste omaealistega pidevalt kokku puutudes harjutavad noored üksteisega arvestama, kohusetunnet, initsiatiivi ja mitmeid muid igapäevaelus hädavajalikke oskusi.

Eesti Noorsootöö Keskus on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi “Riskilapsed ja –noored” rakendusüksus. Kõige lihtsamalt öeldes on selle programmi eesmärk parandada riskilaste ja –noorte heaolu. Ja selle saavutamist näeme me igapäevaselt.

Alates 2013. aastast on jõutud kümnete tuhandete noorteni, arendatud on nendega töötavate spetsialistide pädevusi ning algatatud on nii riiklikul, maakondlikul kui ka kohalikul tasandil mitmeid uusi ettevõtmisi. Programmi tegevustesse on kaasatud 92 kohaliku omavalitsust.

See tähendab, et meil on tuhandeid noori, kes saanud osaleda tegevustes (huviringid, seminarid, koolitused), mis neile varem võimatud olid. Sajad spetsialistid ja vabatahtlikud mõistavad erinevate vajadustega noortega paremini tegeleda, kümned omavalitsused on saanud positiivseid impulsse esialgu projektipõhiselt alanud tegevustega püsivalt jätkata. Iga õnnestunud projekt tähendab konkreetsete laste ja noorte jaoks paremat heaolu.

Noorsootöös saab ka tulevikus olema nii püsivaid kui projektipõhiseid osalemise võimalusi. Muuhulgas saavad läbi vastutamise ja eestvedamise hindamatu kogemuse noored ise. Samas peame suurt pilti vaadates meeles pidama, et tagades noortele iseenesestmõistetava õiguse erinevates noorsootöö tegevustes osaleda, on meie ehk kogu ühiskonna kohustus tagada ka võimalused nendes osaleda. Just nimelt kohustus, mitte õigus ega vabadus.

Nagu ütles äsja aasta kodanikuks nimetatud Helen Sildna novembri alguses toimunud noorsootöö mõttekojas, siis eduka ühiskonna võti peitub loovuses, vabaduses ja tolerantsuses. Me peame oskama igat inimest väärikalt kohelda ning looma võimalused positiivseks arenguks ja võimete maksimaalseks rakendamiseks. Sellest kasvab enesekindlus, sellest tekib mõtteviis, et meie riigis elab liialt vähe inimesi, et alahinnata kellegi potentsiaali ja võimekust.