Eesti Noorsootöö Keskus: Toetame laagrite kättesaadavust kõikidele noortele

Haridus- ja teadusministeerium eraldab iga-aastaselt Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel rahalisi vahendeid toetamaks laste ja noorte arendavat puhkust projekt- ja püsilaagrites üle Eesti. Igal aastal toetust laagritegevustele ka suurendatakse - sel aastal toetatakse laagrite tegevust 871 248 euroga, et laagritegevustes saaks osaleda vähemalt 28 000 noort, sealhulgas vähemate võimalustega noored, kes on pärit lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kel on erivajadus.

Riikliku toetuse eesmärgiks on tagada laagrite kvaliteet ning toetada nende kättesaadavust. Ühtlasi pakutakse soodustuusikuid vähemate võimalustega noortele, kelle puhul moodustab riiklik laagritoetus ca 60% maksumusest ning ülejäänu kompenseerib enamasti kohalik omavalitsus või asenduskodu.

Riigi toetatavates laagrites on noorel võimalus end arendada sisutihedas programmis, turvalises ümbruskonnas, järelevalve all ning reeglina looduslikult kaunis kohas. Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Liis Proos soovitab lapsevanematel alustada juba praegu laagrite pakkumistega tutvumist, et leida sobivaima hinnaga ja meelepäraseima programmiga laager. Proosi sõnul on riiklikku toetust saavate laagrite tegevus selgelt reglementeeritud ja see peaks suurendama lapsevanemate kindlust laagri kvaliteedi osas. „Tähelepanu tuleb osutada asjaolule, et iga laager ei ole seaduse mõistes laager ja selle tegevusele ei laiene laagrite keskkonnale, turvalisusele ja personalile kehtestatud tingimused,“ ütles Proos. „Seega on lapsevanematel suur kohustus ja vastutus jälgida, millistesse laagritesse nad oma lapsi saadavad.“

Noortelaagrit valides tuleks arvestada noorte huvide ja soovidega ning et noort laagrisse minekuks ette valmistada, tuleks temaga jagada informatsiooni laagritingimustest ja –nõuetest. Kindlasti võiks korraldajatelt küsida laagrikorraldusega seotud kooskõlastusi, tegevusplaani ja lubasid ning täpsustada noortega töötavate inimeste kvalifikatsiooni. Samuti tuleks tutvuda laagri kodulehekülje, sisekorraeeskirjade, tegevuste, päevaplaanide jm nõuetega, et olla kursis laagri olustiku ning tegevustega.

Proosi hinnangul on kõige tähtsam lapsevanema, noore ja laagripersonali koostöö, et ennetada võimalikke laagrikeskkonnas tekkivaid murekohti. „Lapsevanem võiks teavitada laagrikorraldajat noore eripäradest, et laagrikasvataja oskaks noorele rohkemat tähelepanu osutada ning kindlasti võiks lapsevanem suunata erinevate muredega noort esmalt suhtlema laagripersonaliga,“ soovitas Proos.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2013“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärgiks on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.