“Nimeks on mul Brenda, olen 17 aastat vana ning elan hetkel Rakveres. Lapsest saadik on mind mööda erinevaid spordiüritusi veetud ning 8-aastaselt tuli minu ellu kergejõustik. 2014. aasta lõpuks võttis aga asi hoopis teise pöörde,” alustab tüdruk oma blogi 2016. aasta novembris. Brenda jaoks algas anoreksia suurest armastusest magusa vastu. Teadvustades endale, et suurtes kogustes maiustuste tarbimine ei ole kuigi tervislik, otsustas neiu oma isusid piirama hakata. Koos kommidest lahtiütlemisega vähenesid ka muud toiduportsjonid ning eneselegi märkamatult arenes tüdrukul välja anoreksia.

Neiu igapäevamenüüsse kuulusid pikka aega ainult kanafilee, kodujuust, muna ja mõned juurikad- mõte millegi muu söömisest ajas Brenda endast välja. Aeg möödus, kaal alanes ning neiu välimus hakkas meenutama kui lehekülge anatoomiaõpikust, nagu ta oma blogis on elavalt kirjeldanud. 2015. aasta sügisel andis arst Brendale valiku — kas minna haiglarežiimile või saada haigusest iseseisvalt üle. Neiu valis viimase. Alguses oli enda sööma sundimine küll raske, kuid mida aeg edasi, seda enam kasvas tüdrukus teotahe ja jõud.

2016. aasta algus muutus Brenda elu täielikult — neiu leidis tee fitnessmaailma. Jõusaalist sai tüdruku pelgupaik, kuhu sai jätta kõik mured, rapsida kogu stress kehast ja vaimust välja.
Pool aastat hiljem astuski neiu esimest korda lavale Eesti Meistrivõistlustel. Auhinnalist kohta tüdruk ei saavutanud, seekord pidi ta leppima tubli neljanda kohaga. Kuid sellest hoolimata, oli saadud võitu millestki palju suuremast — haigusest, mis oli dikteerinud aastaid tema käitumist, söömisharjumusi, mõjutanud suhteid lähedastega. Inimesed Brenda ümber pidasid bikiinifitnessi juurde käivat kalorite ja toitainete jälgimist haiglaseks, kuid tüdrukul on selle kohta teistsugune avamus. Kõige söödu analüüsimine tõi neiu ellu tagasi vajatud tasakaalu, pakkus mingil määral turvatunnet.

Tänavu kevadel toimunud Eesti Karikavõistlustel saavutas Brenda juuniorite arvestuses esimese koha. Hoolimata vastaste puudumisest, võib tüdruk kahtlemata saavutusega rahule jääda — läbi on tehtud suur elumuutus ning lavavormi üle võib ainult uhkust tunda. Samuti puudub tal vajadus endise rangusega toitumisel silm peal hoida- tänaseks jälgib tüdruk vaid seda, et kaal vaikselt tõuseks. Brenda näol on tegemist uskumatu edulooga, ta on heaks eeskujuks teistele anoreksiaga võitlevatele noortele. Neiu näitel saame veenduda, et meelekindlus, sportlik vaim ning töökus viib soovitud tulemusteni.