Eriti rängalt on süstla otsas just tüdrukud!

Tallinna Laste Turvakeskuse juhi Erki Korpi sõnul on nende keskuses sel aastal suurenenud süstivate lapssõltlaste arv ja eriti rängalt on süstla otsas just tüdrukud. „Mitu meie turvakeskuse tüdrukut elasid enne turvakeskusesse sattumist vanemate meestega, kes kaubitsevad fentanüüliga. Tüdrukud ise süstisid ennast ja nende kaudu levitati aineid ka koolides.“

Kui viimastel aastatel oli alaealiste alkoholisõltlaste arv turvakeskuses suurem kui uimastipruukijate oma, siis nüüd hakkab kaalukauss teisele poole kalduma. „2009. aastal oli 2/3 alkohoolikud ja kolmandik narkosõltlased, sel aastal on enamus suuremad poisid ja tüdrukud narko taustaga,“ tõdeb Korp, kuid lisab, et enamasti on tegemist siiski segatarbimisega, kus manustatakse seda, mis parasjagu käepärast. „Ja segatarbimine on ka narkootikumide puhul – manustatakse seda, mis kätte satub. On heroiini, korgijooki, amfetamiini, kanepit, LSD-d.“

Nii mõnegi 14-15-aastase puhul on tegemist juba tõsise sõltuvusega. Turvakeskusesse tulles kannatas ränkade võõrutusnähtude all ligi viiendik noortest. „Väga paljud meie lapsed on uimasteid pruukinud juba mitmeid aastaid,“ tõdeb Korp.

Tavaliselt saavad probleemid alguse väiksematest pahedest – esmalt sigaretid ja vesipiip, siis alkohol. „Kui joomisest enam kaifi ei saa, minnakse järgmiste ainete juurde. Lõpuks ma ei tea, mis seal kõik kokku ära proovitakse, eksperimenteeritakse,“ räägib Korp. „Igasugust jama annab endale sisse tõmmata – välgumihkligaasi ninast sisse – tekitavat hallutsinatsioone, erinevaid seeni süüakse, internetist saab helikaifi. Maailm on nii kirju, et ei oskagi aimata, kust igalt poolt võib kaifi kätte saada,“ viitab Korp üha halvenevale tendentsile.