Filmid võivad lugeda tundeid

Me oleme harjunud teleekraani vahendusel kaasa elama oma lemmiktegelastele, kes astuvad üles dramaatilistes või intiimsetes olukordades. Küll aga ei suuda me neid rasketel hetkedel mõjutada ega aidata.

Jah, praegu veel mitte, kuid tulevikus võib see olla võimalik, selgitab Tallinna Ülikooli MEDITi juhtivteadur Pia Tikka, kes ühendab kunsti ja teadust täiesti omalaadsel moel.

Teekond selle esmapilgul utoopilisena kõlava idee poole algas 2000. aastal, kui üle maailma levisid sahinad interaktiivsest kinost. Tollal puhusid entusiastid üles lootuse, et peagi ei ole tarvis professionaalseid filmitegijaid või režissööre ning kõigil on võimalus luua reaalajas iseenda film.
Selleks et mitte kiidulauluga lihtsalt kaasa minna, mõtiskleb Pia teistmoodi interaktiivsuse võimalustest: mis oleks, kui film jälgiks vaataja alateadvuses olevaid emotsioone? Kui ta muudaks end vastavalt sellele, mida sa sisimas tahad, mitte ei reageeriks otse välja öeldule? Näiteks nii, et biosensorid jälgivad sinu tundeid teatud tegelaste või olukorra puhul ja toimetaksid lugu ilma sinu teadliku sekkumiseta.

Viieaastane teadusgrant, mis tõi Pia Tallinna Ülikooli, aitab tema meeskonnal alateadvuslikku interaktsiooni kasutades uurida inimesesarnaseid tegelaskujusid ekraanil, mida ta kutsub ingliskeelse nimega enactive avatars.

Kujutle, et dramaatilises olukorras olev tegelane pöörab järsku end sinu poole. Ta vaatab sind ja sinu keha-ajusüsteem reageerib tema tähelepanule. Biosensorid mõõdavad just sinu füsioloogilisi reaktsioone ja see muudab kogu loo käiku. Avatar reageerib sinu meelele, sa võid temasse kiinduda või aru saada dramaatilisest olukorrast ja probleemidest, millega ta silmitsi seisab.

„Me arendame tehisintellekti, mis on võrreldav inimesesarnase robotiga. Selle üldine eesmärk on toota tehislikke tegelasi, kes mõistaksid inimese emotsioone ja vastaksid nendele empaatiliselt, positiivsete näoilmetega,ˮ selgitab Pia Tikka. „Teadustöö rõhutab vaataja kogemuse sõltuvust kontekstist. Seega, meie vaates saab avatarist vaid tühi kest, kui see ümbritsevast narratiivist eraldada. Mõistmata konteksti ja olukorda, on raske tunnetele reageerida, seetõttu on meie kolmas uurimisobjekt just avatari ümbritsev narratiiv ja loo kontekst.ˮ

Pia Tikka ja Tallinna Ülikooli MEDITi meeskond viivad läbi teaduslikke eksperimente, kus kogutakse andmeid avatariga interaktsioonis olevatelt inimestelt. Meeskond mõõdab vaataja ajus toimuvaid muutusi, signaale, aga ka pulssi, silmade liikumist jms, et mõista viise, kuidas inimesed vastavad väljamõeldud tegelasele ekraanil.

Uurimistöö võimaldab saada uusi teadmisi ka sellest, kuidas me tõeliste inimestega interaktsioonis olles reageerime.

Varem Aalto ülikooliga koos tehtu käigus on Tikka avastanud, et vaataja aju reageerib filmide vaatamisele sarnaselt ka tegelikes olukordades. See väljendub siis, kus meil tuleb olla tunnistajaks ekraanil tehtavale ülekohtule või emotsioonidest tulvil stseenile.

Tikka uurimistöö raskeim ülesanne peitub ilmselt aga andmete tõlgendamises. Nii mõnigi kord tekitavad aju-uuringud hirme, et masinate võimuses on peagi lugeda inimeste mõtteid.

Teadlane mõistab seda muret, aga tema kogemus ütleb, et seda ei ole lähiaastatel veel oodata. „Läheb kaua enne, kui teadlased pääsevad ligi mõtetele viisil, nagu inimene ise neid mõtleb,ˮ selgitab ta.