Tartus, Eesti Maaülikoolis toimunud finaalis said pealtvaatajad osaleda ka Teaduskorruse tegevustes, kus tutvustasid oma tegemisi järgmised vahvad teadusepopulariseerijad; TÜ Teaduskool, TÜ Loodusmuuseum, Rändav Bioklass, OÜ Kolm Põrsakest, MTÜ Robootika, TÜ geoloogid ja keskkonnatehnoloogid, EstCube ning Tartu Observatoorium. Eesti parimad teaduse populariseerijad viisid läbi õpitube ja tegid katseid. Teaduskorrusel, mis oli avatud kella 11-16 ja seda külastasid finaalis olnud koolide õpilased, õpetajad, tudengeid, linnarahvas ja ka kõiki teised teadushuvilised.

Juba 3. korda toimunud Teaduslahing ongi just praktiliste ülesannete poole kalduv põnev teadusvõistlus 7. – 9. klassi õpilastele, mis juhatab õpilased loodus- ja täppisteaduste maailma. Jaanuaris toimunud eelvoorud selgitasid 190 võistkonna seast välja maakondade nobedaimad ning nupukaimad noored ehk Teaduslahing võõrustas ka sel aastal finaalis 16 eelvoorudest edasipääsenud võistkonda. Tiheda rebimise tulemusena pälvis 0.3 punktise edumaaga I koha Jõgevamaa võistkond OLPG, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumist. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli võistkond K-mehed saavutasid auväärt II koha. III koha haarasid oma valdusse kindlameelselt aga Läänemaa Oru kooli esindajad ORU8. Peauhinnaks noortele teadlastele on teadusreis Soome.

Heameel on ka tõdeda, et Teaduslahing võõrustas sel aastal eelvoorudes 118 kooli 190 võistkonda üle Eesti. Eelvoorud toimusid terve nädala erinevates Eesti otsades. See on suurim arv osalejaid, mida korraldajatiim näinud on ning juba oodatakse põnevusega, mida toob järgmine aasta. Eelvoorus oli õpilastel viis ülesannet, millest üks põnevamaid oli tiitrimine – ülesandeks oli leida piima happelisus. Ka said nad koostada matkarada, arvutada liivakellade täpsust, joonistada korteriplaani ja palju muud põnevat. Nagu eelpool mainitud siis Teaduslahingu näol on tegu võistlusega, mille käigus lahendavad koolinoored ülesandeid, mis nõuavad loogilist mõtlemist, teadmisi ja osavust. Paljud ülesanded on saanud inspiratsiooni ümbritsevast elust ja ülikoolides tehtavast teadusest. Korraldajatiim soovibki rõhuda sellele, et toimub küll palju olümpiaade, kuid vähem võistlusi, kus oleks vaja mitte ainult teadmisi vaid ka käteosavust ning kus tuleks kombineerida teadmisi erinevatest valdkondadest. Teaduslahingu vabatahtlik Marge Thetloff lisab, et igal aastal on põnev mõelda, mida lastele nuputamiseks anda. „Pean ausalt tõdema, et suurem osa minu kevade tarkusest tuleb ülesandeid mõeldes. Näiteks ülesanded elektriga – kasutad küll vooluringi igapäevaselt, aga keegi meist ei arvesta ju kodutehnikat sellise takistirajana nagu füüsikas õpitakse,“ selgitab Thetloff ja jätkab „ülesandena on see aga ideaalne – õpilasel on võimalik olla elust lähtuv, kui ta seda kokku paneb.“

Teaduslahingu peakorraldajaks on erinevate Eesti ülikoolide tudengeid ühendav „Elus teadus“, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengid ja mille peamiseks eesmärgiks on tutvustada maa ja toiduga seotud valdkondi ning loodus- ja tehnikateadusi. Teist aastat Teaduslahingu juures vabatahtlikuna tegutsev Hedvig Liblika sõnul pakub teadusvõistluse korraldus ka läbiviijatele palju põnevust. „On ette tulnud õhtuid, kus istume oma ruumis kella kolmeni hommikul ja nii mitu päeva järjest lihtsalt selleks, et lastel oleks päevast neli tundi sisustatud,“ jagab Liblikas kogemusi. „Siis tekib küsimus küll, miks peaks. Aga kui siis hiljem käia koolides ja seda võistlust läbi viia, rääkida õpilastega ja küsida nende arvamust, jõuab kohale, et see läheb tegelikult ka õpetajatele ja õpilastele korda. Õpilased innustavad üksteist kiiremini lahendama, arutlevad ning kui ülesanne tuleb välja, võib kuulda rahulolevaid mõminaid,“ selgitab Liblikas. „Pisaraid pole ma kordagi näinud, kuid rõõmuhõisked on igapäevane nähtus.“

Teaduslahingu toimumist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja City Motors. Teaduslahing pälvis 2015. aastal Eesti teaduse populariseerimise riiklikul konkursil peapreemia kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“