"Järgmine pikem postitus on kõigile, kes kavatsevad uuel aastal õnne hakata valama," kirjutab sotsiaalvõrgustikus Ragnar Saage. "Ma ostsin 2010. aastal hobuserauakujulised "õnnetina" kangid ning valasin nendega mitu aastat järjest aastavahetusel õnne. Tegemist on tuntud rituaaliga, mida mäletan juba lapsepõlvest. 2014. aastal, seoses Tartu Ülikooli arheoloogia labori spektromeetri kalibreerimisega sai selle "õnnetina" keemilist koostist analüüsitud ning tuli välja, et tegemist on hoopis pliiga," kirjutab ta kaasmaalastele hoiatuseks.

"Tegin aastavahetusele eelneval nädalal tiiru Tartu poodides, et vaadata mida sisaldab seal saadaval olev "õnnetina". Kolm poodi, kus "õnnetina" müüdi olid Koduekstra, K-Rauta ja Prisma – kõigis saadaval sama toode. Selle nimi on "Uueaasta õnneraud", mis pakendil märgitud koostise järgi on umbes 96% plii ja 4% tina," kirjeldab ta oma vaatlusi ning järeldab, et kuna plii käsitlemisel tuleb olla väga ettevaatlik, siis on tooteinfo ebapiisav.

""Õnneplii", mis ta ju koostise järgi ongi, kõlab umbes sama loogiliselt kui "tervisevähk". Wikipedia järgi põhjustas plii 2013. aastal 853 000 surma ning arvatakse, et 0,6% maailma haigustest on põhjustatud pliimürgitusest. Millest sa tahad et sinu õnn tehtud oleks?" küsib ta.