Enne esimesse klassi minemist tuleb kõikidel lastel kontrollida nägemist. Kontrolli saab teostada nii silmaarsti juures kui ka optometristi juures, kes hindab kas lapse nägemisteravus on vastav tema eale. Kui esimene visiit on optometristi juures, siis eale mittevastava nägemisteravuse korral suunatakse laps edasi arsti juurde. Lapsega, kellele on määratud prillid, tuleb käia nägemiskontrollis vastavalt spetsialisti soovitusele, kas iga poole aasta või iga aasta tagant, kuna selles eas laste nägemisteravus ning prillitugevused on pidevas muutumises. Vajadusele mittevastavate prillidega on lapsel raskusi koolis tahvlile vaatamisel ning koolitööde tegemisel. See võib mõjutada oluliselt laste arengut ning õpitulemusi. Kindlasti ei tohi unustada ka, et lastel võivad nägemisprobleemid alata ka 8 aastasena või hiljem. Siin on suur vastutus vanematel, kellel tuleb jälgida oma lapse käitumist. Kui laps räägib muredest tahvlile vaatamisel, silmade väsimist koolitöid tehes, ei näe erinevaid kaugeid silte lugeda või hakkab televiisorit vaatama väga lähedalt või kissitab vaadates tuleb kindlasti lapsega spetsialisti poole pöörduda.

Tähelepanu väärib ka fakt, et tehnoloogia kuulub tänapäeva laste igapäevaellu. Üha sagedamini õpivad lapsed seadmeid kasutama enne, kui nad hakkavad rääkima, kõndima või lugema.
Kõik jätkub noorukieas, kui lapsed kasutavad seadmeid meelelahutuseks ja mängimiseks, hiljem õppimiseks. Seadmed ja äpid annavad meile mugavuse, mida vajame kiire elutempo juures, kuid pahatihti unustame kuidas neid vastutustundlikult kasutada. 65% lastest ja teismelistest veedavad kaks või enam tundi päevas digiseadmeid kasutades.* 33% lastest kasutavad digiseadmeid iga päev kolm või enam tundi.* 71% lastest mängivad oma digiseadmetega mänge.* Lastevanemad ei pruugi aduda, kuidas selline käitumine nende laste silmi mõjutab.

Liigsest seadmete kasutamisest noores eas võivad tuleneda ka pikaajalised probleemid – silmaarstid on täheldanud kiirenenud müoopiat ehk lühinägevuse juhtude sagenemisest lastel. Üheks põhjuseks võib nimetada, et rohkem on lähitegevust nagu digiseadmete kasutamine. Kui varem midagi muret tegevat silma ei hakka või ei osata võimalikele ohumärkidele tähelepanu pöörata, siis hiljem võib raviks juba liiga hilja olla.

Kui olete lapse silmad ära kontrollinud, siis edaspidi võiks pöörata tähelepanu ka silmade tervise hoidmisele.

Ajaliselt peaks ekraani taga istumist piirama nii, et koormus silmale oleks vahelduv. Pärast telekat või arvutit oleks hea, kui laps läheks välja ja teeks midagi, mis tasakaalustab pingsalt vaatamist. Silmade tervisele mõjub hästi liikumine. Lapsed, kes veedavad rohkem aega õues, oli 23 protsenti väiksem lühinägevuse tekke tõenäosus.

Silm on mõeldud vaatama eri kaugustesse ja sellest lähtuvalt on kasulikud ka erinevad silmaharjutused, mida lapsed teevad sobivas keskkonnas ise, kuid seadmete taga see tegevus ununeb. Hea silmaharjutus nii väikestele kui suurtele on tuua näpuots või pliiats oma nina lähedale, sellisele kaugusele, kus on veel pilt selge mitte topelt ning vaadata lähedale objekti ning seejärel nii kaugele kui on ruumis või väljas võimalik näha. Korrata harjutust 5 korda. Seda teevad enamik inimesi ka intuitiivselt kui vajame silmadele puhkust, kuid pingelise tööpuhul või huvitava multika puhul võib see nii suurtel kui ka väikestel meelest minna.

Tõenäoliselt ei ole lastele aga selgitatud, kuidas seadmeid ohutult kasutada, et oma tervist kaitsta. Näiteks ei tea lapsed sageli, kuidas oma seadmeid hoida, et vältida kissitamist, või kuidas istuda mugavalt, et ei tekiks pinget. Parim lahendus on muidugi jälgida ja piirata lapse seadmete ajalist kasutamist.

Regulaarsed põhjalikud silmauuringud kuuluvad terve nägemise hoidmise juurde ja neile tuleb mõelda nii täiskasvanutel kui ka lastel. Silmade ennetav hoidmine võib aidata säilitada nägemist ning tuvastada varakult nägemis- ja muid terviseprobleeme – nii tagatakse kogu eluks terve nägemine.

* thevisioncounslil.org

Jaga
Kommentaarid