Iga teine lapsevanem usub: finantsraskused sunnivad noori kauem kodus elama
Iga teine vanem Eestis usub, et tulenevalt rahalisest olukorrast ei kiirusta nende lapsed kodust välja kolimisega. 33% vanematest usub, et nad peavad lapsi rahaliselt toetama ka siis, kui nad on kodust lahkunud. Samas usub suur osa vastanutest, et nende lastel saab olema parem majanduslik tulevik kui neil endil. Vaata tabelit uuringu tulemustest!
Krediidikorraldusteenuseid pakkuva kontserni Intrum Justitia värske Euroopa Tarbijate Maksekäitumise uuringu kohaselt on noorte majanduslik iseseisvumine muutunud raskemaks.
50% eestlastest usub, et nende lapsed ei saa rahalise olukorra tõttu kodust välja kolida nii ruttu kui nad sooviksid. See on uuringus osalenud Euroopa riikide seas kõige kõrgem protsent ning selgelt kõrgem kui uuringu keskmine (36%). 33% vanematest teavad kindlalt, et peavad oma laste rahalist toetamist jätkama peale nende väljakolimist, 49% on arvestanud sellega, et nad tõenäoliselt peavad oma lapsi rahaliselt toetama ning ainult 18% usub, et nende lapsed ei vaja rahalist toetust.
Lisaks näitas uuring, et 12% alla 35-aastastest eestlastest on pidanud vähemalt korra koju tagasi kolima. Üks tagasikolimise põhjuseid on oma rahaasjadega hakkama saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine. Vanemad usuvad, et koolidel lasub suur vastutus õpetada noortele leibkonna majandamist (43%) ning 79% täiskasvanutest arvab, et noored peaksid koolis seda rohkem õppima.
Intrum Justitia AS juhataja Ivar Tammemäe: “Ühiskond vajab ajale vastavat ja tõhusat viisi, kuidas õpetada noortele vajalikke oskusi, et homsetes oludes hakkama saada. Koolid peavad siin oma õla alla panema, et anda noortele vajalikud teadmised. Isiklike rahaasjade eest vastutuse võtmine, mõistlikult tarbimine ja laenu võtmise tagajärgede mõistmine on olulised teemad, mida noored peaksid teadma – mida varem, seda parem.”
Sellal kui laste väljakolimise suhtes ollakse pigem pessimistlikud, usub vaid 4% eestlastest, et nende järeltulijate rahaline olukord on tulevikus halvem kui neil endil. See muudab eestlased järgmise põlvkonna finantsseisundi suhtes kõige positiivsemaks Euroopas. Kõige mustemates toonides näevad oma laste tulevikku kreeklased, kus 42% vastanutest uskus, et nende laste majanduslik olukord saab võrreldes nende endaga olema halvem.
Intrum Justitia Euroopa Tarbijate Maksekäitumise uuringus osales kokku 21 317 eurooplast 21 riigist. Eestist osales 1012 inimest.
