Juhuuuu, see valimiste jama sai läbi:) Ausalt, mul oli juba nii kõrini nendest reklaamidest, kus iga…

Juhuuuu, see valimiste jama sai läbi:) Ausalt, mul oli juba nii kõrini nendest reklaamidest, kus igaüks püüdis end üles haipida ja teisi seejuures nii mustata kui vähegi annab. Mõni erand vaid oli lihtsalt reklaam... Iseenesest ei olnud ma kellegi poolt, aga siiski lootsin, et Keskerakond saab vähe hääli. Nii päris ei läinud. Ma ise hääletamas ei käinud, sest mulle ei tulnud lihtsalt valimiskaarti. Arvan, et ta saadeti vanasse elukohta. E- hääletuses ka ei osalenud, kuna pole id-kaardi lugejat, pole lihtsalt kunagi vaja olnud, seega pole veel ka soetanud.
  Lisaks puutusin ma nädalavahetusel kokku jälle „elu tõsiasjaga“... Huvitav, kas ainult minuga on nii või teistega ka... Nimelt, need inimesed, kellele sa ei meeldi ning kes sind pidevalt iga su tegemise ja liigutuse eest kritiseerivad, näevad ise haiglaselt vaeva, et sinu eluga kursis olla.  Ma ei saa aru, kuidas nad viitsivad?! Tõsiselt. Kui mulle miski või keegi ei meeldi, siis veel vähem huvitab mind, kuidas tal läheb või mis ta parasjagu teeb. Imelik värk igal juhul. Jääb tõesti mulje, et need inimesed ei ole iseenda ja oma eluga üldse kohe rahul, ja siis otsivad teiste omast midagi, milles nad endaarvates paremad on...
 
Esmaspäeva õhtul käisin Endla teatris  improvisatsioonikomöödiat „Vilde tee“ vaatamas. Seda võin ma nüüd kindlalt öelda, et kohapeal etendust vaadata on ikka palju huvitavam ja parem kui telekast. Nii ei arva ainult mina, kõik, kellega olen sellel teemal kokku puutunud arvavad sama. Jäin väga rahule, sest naerda sai ja palju. Naermine muuseas hakkab defitsiit-tegevuseks kujunema inimestel... Sepo Seeman tegi väga head tööd ja tema öeldud laused olid ülivaimukad - enamuse peale terve saalitäis rahvast naeris. Hea ja igati positiivne kogemus:)


  Ilusat alanud nädalat kõigile.
  - Lilit -