Teisipäevase poolfinaaliöös kestis eesti poistest kõige kauem kõige pikema – Jaanus Saago järelpidu. Varahommikusele rivistusele väljalennuks fjordidesse tema ei jõudnudki.

Kui kümme finaali valitut maad tõttasid Oslo Arena ühest uksest andma ühisele pressikonverentsile, siis Eesti delegatsioon väljus öhe artistide tagauksest ilma suurema meluta. Jaanus Saago oli ülle tõmmanud banaani-vammuse, mille delegatsioonijuht Mart Normet oli millegipärast ETVst Oslosse kaasa vedanud.
Sel hetkel, teel kiiresti bussi, oligi Jaanus meie laulukuuikust kõige sõnaaltim: Muusika tegemine see ei ole niisama, see on kunst, see on tunne, see ei ole nagu bemmiga hoovi sõitmine…!
 
Isekeskis hotellis pingelangust edasi tähistades, käisid teisedki poisid euroklubisse vaatamas. Aga Jaanus võttis Oslo öös ette pikema rännaku. Jõudes mereäärde Ooperimaja katusele välja… „Jäin seal kuhugi põõsa alla vist magama,“ muheleb mees ise. Edasi teavad jutustada juba teised poisid: „Kell viis hommikul mürtsatas ta otse voodisse.“ Ikka täisvarustuses ehk siis banaanikostüümis. „Ja sealt ta enam ei tõusnud.“
Kui Kroonika järgmisel õhtul hotelli Malcolmi-poistelt värskeid muljeid ekskursioonilt küsima läks, oli Jaanus esimene mees hõikama – täna ärge küll pilti tehke! „Teil on küll ju meist ilusaid pilte, valige sealt.“ Sestap lisamegi siia foto poolfinaaliööst.