Jaapani multikad vormisid eesti noormehest andeka veebidisaineri
"Keskmise eesti inimese jaoks on animed lapsikud multikad, mis hommikul enne kooli telerist jooksevad, kuid tegelikkuses pole see isegi jäämäe tipp, mis sealt kajastub," teatab anime-kunstis andekas Sander Tulk, kes püüab seda müüti murda oma töötubades nii Pärnus kui ka Kuressaares.
Sandri korraldatud töötubade eesmärk ei ole ainult kunsti ja joonistamisprotsessi õpetada, vaid ta tahab motiveerida noori rohkem vaeva nägema. "Tahan tõestada, et järjepidevuse ja vaeva nägemisega on võimalik edu saavutada. Minu praegune joonistamisoskus ongi tulnud läbi pideva töö ja tänu otsusele mitte alla anda, isegi kui teised ütlesid, et see mitte kuhugi ei vii," rääkis Sander.
Sõnade taga peituvad teod
Noormehe oskused on ta aga kaugele viinud. Tema edu anime-joonistajana ja Kuressaare ametikooli õppurina on kõik saavutatud tänu kõrgele motivatsioonile. "Tahan näha, kui kaugele ma oma oskustega jõuan ja palju on üldse võimalik saavutada. Tahan tulevikus tööturul silma paista mitte „hariduspaberiga“ vaid oskuste poolest," loetles Sander.
Noor anime-huviline ei loobi ainult sõnu, vaid ka käitub nende järgi. "Olen 22-aastane ja Kuressaare ametikoolis õpib palju minust nooremaid, kellele tahan juba vanusest lähtuvalt eeskujuks olla. Olen ka õpilasesinduse liige ja minu arvates peaksid esinduse liikmed olema eeskujuks tavaõpilastele ning olema ka ametikooli mainekujundajad," arutles Sander.
Hobi dikteeris eriala
Oma oskuste arendamises on Sandril väga selge visioon. Ta tegi teadlikult otsuse minna pärast gümnaasiumi lõpetamist kutsekooli, mitte ülikooli. Tema sõnul nõuab ülikooli õppima minek rohkem teadmist oma tuleviku suhtes ning kuna ta tegeles valiku langetamise hetkel aktiivselt kunstiga, tundus asjakohane minna Kuressaare ametikooli õppima oma hobiga tihedalt seotud multimeedia kujundaja eriala. "Mõtlesin, et sellisel juhul saan rohkem just mind huvitavat praktilist nn kunstilist haridust," ütles noormees.
Praegu tundub, et otsus oli õige. Kutseharidus on olnud suureks abiks oma oskuste arendamisel, sest õpetatakse konkreetseid praktilisi asju. Näiteks sai ta multimeedia kujundaja erialal targemaks just arvuti pakutavate võimaluste osas. Värsked teadmised avasid uued perspektiivid ka kunsti alal - üha rohkem hakkas ta joonistama ja kujundama arvutis. Kutsekoolis õppides proovis ta ka esimest korda programmeerimist, millest sai tema uus kirg. Pärast multimeedia kujundaja eriala lõpetamist oligi programmeerimine see, mis ajendas teda jätkama ametikoolis juba tarkvaraarendaja erialal.
"Tarkvaraarendaja on minu meelest hea jätkuvalik eelmisele erialale. Kui multimeedia kujundaja on rohkem visuaalne, siis tarkvaraarendaja rohkem tehniline ala," rääkis Sander ja tõi näite: "Näiteks veebidisainis on minu eesmärk olla võimeline mitte ainult veebilehti visuaalselt kujundama, vaid ma tahan osata neid ka valmis kirjutada ja programmeerida".
Noormehe arvates ongi kõige suurem eelis selles valdkonnas just lai haare, ei pea piirduma ainult front end ehk visuaalse disainiga, vaid ta suudab olla ka back end ehk tehniline disainer, kes programmeerib või kirjutab veebirakendusi.
Kogemused viivad sihile
Sander Tulk on inimene, kes ahmib endasse kõikvõimalikke kogemusi, teadmisi ja oskusi. Pärast Kuressaare ametikooli lõpetamist peab Sander plaani edasiõppimisest ülikoolis.
Pärast haridustee lõpetamist kujutab Sander end ette nii front end kui ka back end veebidisainerina, illustraatorina või vabakutselise kunstnikuna.
Kuid enne neid ambitsioonikaid mõtteid, läheb Sander üht väärtuslikku kogemust omandama ka kutsemeistrivõistlusele Noor Meister, kus ta võtab mõõtu teiste noorte veebidisaineritega.
"Võistlusel osaledes tahan näha, kui palju ma enda mõistusega hakkama saan ja kogeda, mis tunne on sellisest võistlusest osa võtta. Usun, et Noor Meister õpetab praktilises mõttes palju." Veebidisaineri võistlusel peab Sander 12 tunni jooksul looma toimiva veebilehe.
Noor Meister 2015 toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis www.bit.ly/NoorMeister2015
Kutseharidus pakub akadeemilise hariduse kõrval paremat tasakaalu teooria ja praktika vahel. Kui ülikoolis on teooria esimesel kohal, siis kutsehariduses on vastupidi. Teoreetilisi teadmisi rakendatakse kutsekoolis automaatselt ka praktikas, mis loob paremad tingimused erialaste oskuste omandamiseks, julgustas Prixal OÜ juhatuse liige, Lead Software Developer Tauno Hanni vaatama ka kutsekoolide poole.
Veebidisain on väga praktiline eriala. Selline ettevalmistus loob tunduvalt paremad tingimused noorele tööturule sisenemiseks. Noorel on parem ettekujutust tööst ja tööandja ootustest ning tegemist on kindlasti konkurentsieelisega tööturul! Kutseharidus pakub ka ühtlasi võimalust oma õpinguid hiljem jätkata kõrgkoolis.
Kuna viimase 10 aasta jooksul on multimeedia/veebidisaini valdkond väga palju muutunud, siis seoses sellega on ka muutunud tööandja ootused. Kui enne oli võimalik töötaja koolitada välja kohapeal, siis täna see võimalus üldjuhul puudub. Eesti agentuurid ja erinevad start-up’id on väikesed ega oma võimalust noori koha peal koolitada. Eelistatud on tugev vundament, mille peale koos tööandjaga saaks ehitada karjääri. Noorel peaks olema kindlasti võime kiiresti muutuvas valdkonnas orienteeruda ja uusi teadmisi ja oskuseid omandada. Noor peaks endalt alati küsima, miks asju nii tehakse, kuidas asjad töötavad. Kui oma erialast rääkides on noorel sära silmis, siis on kindel, et töötuks ta ei jää.
Multimeedia valdkonna eriala lõpetanul on võimalik oma karjääri alustada kas disainerina või programmeerijana. Kusjuures, mis puutub programmeerimisse, siis aina rohkem oodatakse ka disainerilt mõningal määral programmeerimise oskust. Põhjus selles, et täna pole enam võimalik kõike Photoshopis läbi joonistada. Valdkond pakub oma olemuselt noorele erinevaid arenguvõimalusi. Kas ta soovib liikuda rohkem kasutajaliideste joonistamise ja interaktsiooni disaini või hoopis programmeerimise ja andmetöötluse suunas, see on igaühel valida. Täna on puudu nii disaineritest kui ka programmeerijatest.
Sõltuvalt spetsialisti tasemest on palgatase orienteeruvalt 1000 - 1500 eurot neto.
