JÄRJEJUTT! OSA 5: Tundsin nagu plahvataksin kohe.. Mida nad plaanivad?

B: "Mis me nüüd teeme?"
Kate ei vastanud. Tõusin püsti. Laua peal oli midagi...

... see oli kiri. Võtsin selle kätte. Peale oli kirjutatud "Kate". Ulatasin selle talle.
B: "Kas see on Jenniferilt?"
Ta noogutas.
B: ''Kas sa näitad seda mulle ka?"
Ta... raputas pead? Miks ta mulle seda näidata ei taha?
B: "Kas seal on midagi minu kohta ka?"
K: "Ei."
*Beatrice'i POV*
Hmm. Huvitav käitumine. Aga võib-olla seal ei olnudki midagi Jenniferi kahtlase oleku kohta kirjas. Loodan, et see on nii, miks ta muidu seda minu eest varjab.

*Kate'i POV*
Hahaaa, ta ei saagi aru, millest see kõik on. Nädala aja pärast on see kõik läbi. Näen, kuidas ta mõttesse jäi.

B: "Mis me teeme?"
K: "Meil pole teda mõtet otsima minna. Ausalt."
B: "MIKS?"
Tundsin, nagu plahvataksin kohe. Teda nagu ei huvitakski, et Jennifer kahtlaselt käitub.
K: "Me ei leia teda niikuinii."
B: "Fine. Ise tead. Mina igatahes lähen ja otsin teda."
Miks ta nii kahtlaselt käitub??? Kas ma tegin midagi? Ei mäleta küll, et oleksin. Mida iganes. Jooksin toast välja. Vaatasin ühika läbi. Ja kooli. Teda ei olnud kusagil. Sain aru, et tema otsimisel pole mõtet. Läksin tagasi. Jennifer oli ka seal. Küsisin temalt, miks ta kadunud oli. Ta ei vastanud. Mul lihtsalt ei olnud enam energiat, et sellega tegeleda. Õppisin ära, ning läksin magama. Öösel korraks ärgates, kuulsin kuidas Jennifer ja Kate minust rääkisid. Ma ei hakanud stseeni korraldama. Jäin tagasi magama.
*HOMMIKUL*
B: "Miks te minust öösel rääkisite?
Jennifer ja Kate läksid näost punaseks.
Jennifer ja Kate omavahel: "Sa ju ütlesid, et ta ei kuule."
B: "Mida iganes."
Hakkasin kooli minema. Mia jooksis mulle järgi. Ta sai mu näost aru, et miski on valesti.
M: "Mis juhtus?"
B: "Kate ja Jennifer plaanivad midagi. Nad ei ütle mulle mis see on."
M: "Tahaksin sind aidata, aga ma ei tea kuidas."
B: "Mind ei saagi praegu aidata. Küll kõik laabub."
Koolis...