"Saime kõne täna veidi ennelõunat, et Pühajärve jaanitule laagriplatsi kõrval on pisike kitsetall külili ja karjub kõrvulukustavalt ja pidevalt eilsest saadik. Jalgu alla ei võta. Selge oli see, et ema selle tallekese juurde enam tulla ei julge, sest inimesed on vallutanud kõik ümbritsevad rajad ja aega oodata enam pole," alustas Eesti Loomakaitse Liit postitust sotsiaalmeedias.

"Korraldajad võiksid vahel ka mõelda ja oleks piisanud korraks teha väike tiir võsa ääres, et veenduda, kas loomadele on turvaline just sinna võpsiku äärde joomaliste telklaager püstitada. Tegelikult oli vaatepilt Pühajärvel ja Otepääl suhteliselt õõvastav. Hordide viisi purjus noori olid vallutanud kõik rajad ja teed. Lisaks loomadele pole ilmselt sellisest üritusest vaimustunud ka kohalikud elanikud, kes peale pidu oma aedade taguseid jumalteabmillest koristama peavad hakkama."

Pühajärve jaanitule korraldaja Monster Musicu esindaja sõnas Delfile, et Eesti Loomakaitse Liidu postitus sotsiaalmeedias on pahatahtlik. "Me hoolime ja märkame ning reageerime sellistele juhtumitele absoluutselt otsekoheselt. Me oleme šokis, et meid tembeldatakse kitsetalle tapjateks. Me ei saa aru, mis on selliste pahatahtlike süüdistuste aluseks?" on korraldaja nördinud.

Samuti lükkab korraldaja ümber väite, et kitsetall mitu päeva kriiskavat häält tegi. "Meil on parklakorraldajad ja turvatöötajad ööpäevaringselt. Sellele reageeritakse otsekoheselt!"

Eesti Loomakaitse Liidu postitus täismahus:

Hääd Jaani, armsad sõbrad!

Eriti tervitame Pühajärve simmani korraldajaid ja neid tuhandeid osalejaid, kes juba teist päeva kaunist loodust, ilma ja pidu seal naudivad. Nautige täiega!

See paarinädalane metskitselaps nautis ka kuni simmani alguseni. Kepsutas rõõmsalt mamma sabas Pühajärve metsades ja nautis kaunist Eestimaa loodust. Just niisamuti, nagu kõik need inimesed, kes kogunevad sellistele suurtele joomapidudele looduse rüppe.

Saime kõne täna veidi ennelõunat, et Pühajärve jaanitule laagriplatsi kõrval on pisike kitsetall külili ja karjub kõrvulukustavalt ja pidevalt eilsest saadik. Jalgu alla ei võta. Selge oli see, et ema selle tallekese juurde enam tulla ei julge, sest inimesed on vallutanud kõik ümbritsevad rajad ja aega oodata enam pole. Kristi sõitis kohe sinna ja oli näha, et olukord on hull. Kitseke kiiresti autosse, kuid kahjuks ei jõudnud kaugemale kui Otepää apteek. Selle parklas tegi talleke viimase hingetõmbe.

Kui pisike loomalaps on paar päeva ilma emata, vedelikupuuduses, näljas ja alajahtunud, saab ainult ime ta päästa. Sel korral seda imet ei juhtunud.

Korraldajad võiksid vahel ka mõelda ja oleks piisanud korraks teha väike tiir võsa ääres, et veenduda, kas loomadele on turvaline just sinna võpsiku äärde joomaliste telklaager püstitada. Tegelikult oli vaatepilt Pühajärvel ja Otepääl suhteliselt õõvastav. Hordide viisi purjus noori olid vallutanud kõik rajad ja teed. Lisaks loomadele pole ilmselt sellisest üritusest vaimustunud ka kohalikud elanikud, kes peale pidu oma aedade taguseid jumalteabmillest koristama peavad hakkama.

Täname siiski neid noori, kes võtsid vaevaks meile helistada ja abi kutsuda ning ootasid seal koha peal ja valvasid. Täname neid, kes ei seisnud, ühes käes õllepurk ja ei karjunud kitse juures: “Oiiii, kui nunnu bämbi!”

Neid ei täna, kes karjuvast tallest hoolimatult mööda jalutasid ja kel niipalju kainet mõistust ilmselt enam alles polnud, et otsida mõni loomapääste number veebist juba varem.

Jõudke kõik ikka turvaliselt koju!

Hääd Jaani sõbrad! Veelkord.....