Kui tähtis on tänapäeval abielu? Mis vahe on paberiga ja paberita kooselul? Valiku vastuseid saate käesolevast Kroonikast lk 18.
Minugi käest on vahel küsitud, miks ma oma elukaaslasega abiellunud ei ole. Viimasel ajal küll vähem. Kõige rohkem küsiti seda meie teisel-kolmandal kooseluaastal ja siis uuesti pärast lapse sündi. Tunnistan, et korra olen isegi peo eelarvet kokku pannud. Alla 50 000 krooni ei mänginud kuidagi välja. Kui juba, siis juba. Või üldse mitte. Hakkasin kohe mõtlema, mida hädapärasemat selle 50 000 krooniga võiks teha: majale uus katus, reis kuhugi eksootilisele maale ... Ja pulmad on pidamata siiamaani.
Võiks ju lihtsalt kahekesi ära käia. Eelmisel aastal käisimegi — ainult et mitte Õnnepalees, vaid pangakontoris. Ühine laenuleping seob meid pensionipõlveni, vähemalt sama kindlalt kui abielutunnistus.
Üks põhjus siiski on, miks võiks abielluda. Mulle tundub, et lastele meeldiks rohkem, kui me mehega abielus oleks.
Ja lõpuks soovitus: kui tutvustate oma elukaaslast seltskonnas, öelge rahulikult: minu mees või minu naine. Kui selle peale tehakse suured silmad ja päritakse, oi, millal te abiellusite, siis vastake: me polegi abiellunud, ma ju ütlesingi, et minu mees, mitte minu abikaasa. Sõna «elukaaslane» on lihtsalt vastikult kohmakas.
Elo Odres
