Kas naine võib olla õnnelik ka ilma pereta? Selle küsimuse üle sundis mind juurdlema intervjuu Ester Tuiksooga. Meie üllatuspõllumajandusminister, igati tervitatav uus liige Eesti naistippjuhtide seas. Edukas, tubli ja lugupeetud. Tunnistab, et laste puudumine on teadlik valik. Pärast uue ameti vastuvõtmist jahenesid paraku ka suhted elukaaslasega.
Inimeste peades, ja mis parata, ka minu peas elavad mitmesugused väljakujunenud suhtumised. Üks neist on näiteks selline, et mehele piisab ainult tööst, et olla õnnelik, naisele mitte. Või vähemalt ei häiri pere puudumine tugevamat sugu nii väga.
Tore on muidugi, kui kõik on ideaalne. Kui tippnaisel on karjääri kõrvalt kolm last ja armastav mees, keda tõepoolest ei sega, et abikaasa teenib rohkem, on temast edukam ja tunnustatum. Kõikide naistippjuhtide ja -poliitikute abikaasad loomulikult väidavad ajakirjanikele nii, aga paljud neist seda siiralt mõtlevad?
Mis Ester Tuiksoosse puutub, siis mina jõudsin seisukohale, et temal on vähemalt üks kindel rõõmu- ja rahuloluallikas — töö. Sest kui palju on naisi, mehi muidugi ka, kes teevad päevast päeva vingus näoga vastumeelset tööd ja vinduvad aastakümneid rõõmutus abielus? Jah, ainult et lapsed jäävad küll igal juhul elu aktivapoolele.
Elo Odres
