Igal teismelisel on olnud selliseid momente, kus ema või isa ei saa aru ja räägitakse lihtsalt üksteisest täiesti mööda. Kui tead, et sul on õigus, kuid ema ikka ajab enda arvamust peale ja tahab et see sinu külge takerduks, siis ära karda oma seisukohta välja tuua.

Vaieldakse, ollakse mõnda aega vihased, saadakse üle ja siis lepitakse uuesti ära. Selline vaidlemine aitab sul enda eest välja astuda. Alati ei pea roppusi pilduma ja kisama nagu hull, võib seletada küll temale, veidi kõrgemal toonil, et ta aru saaks, mida täpselt mõtled.

Vanemad teinekord ei taha mõista, et sa pole enam väike laps- alles käisid lasteaias, kui juba lõpetad põhikooli. Aeg lendab kiiresti, vahel liigagi kiiresti ja tihti ei jõuta sellega harjuda. Kindlasti ei peaks pettuma oma vanemates, sest nad ei ole koomiksitest tulnud superkangelased, nad on kõigest inimesed nagu sina ja mina.

Enne kui teisi süüdistama hakkad, püüa aru saada, milles tüldse tüli on tekkinud ja kes käitub ebaõiglaselt. Püüa aru saada ka oma emast, isast või vennast. Iga nende soov või ettepanek ei ole mõeldud selleks, et sind nuhelda või su elu põrguks muuta.

Teinekord on seda üsna raske teha, kuid mida mõistlikkum suhtumine, seda väiksem on draama! Kahjuks ei pruugi alati hästi minna ja enda seisukoha välja toomine ajab asja hullemaks. Kõik sõltub sinust ja su vanematest- kuidas neid on kasvatatud ja millised on nende arusaamad kasvatamisest.

Kunagi ei tasu jätta endasse mõtteid, mis tahavad välja saada. Seetõttu võid hakata vanematest eralduma ja hiljem ehk tekib tunne, et teil pole enam midagi ühist. Samas, vahel juhtub ka nii, et vaielda pole üldse mõtet. Teinekord vanemad lihtsalt ei taha üldse aru saada ja suruvad vaid oma arvamust peale. Sellisel juhul tuleks lihtsalt kõik ära kannatada ja ühes tkõrvast sisse ning teisest välja lasta.