Sel laupäeval on oodata võimsat kogupauku - Laitse Rally Pargis leiab Grand Prix 2010 raames aset rallilegendide sõit nõukogudeaegsete legendautodega Lada VFTS, mida vene keeles hellitavalt puškadeks ehk kahuriteks nimetati...
Aasta tagasi oli mul au osaleda muusikute ja avaliku elu tegelaste kambas Laitse Rally Pargi avatseremoonia Grand Prix 2009 rallikrossi võistlustel. Tookord anti meile rallitamiseks ümberehitatud VAZ-2105-d. Need istmetest ja muudest liigsetest kaalutekitajatest puhtaks roogitud null-viied tegid vägagi muljetavaldavat sooritust kruusa ja asfaldiga vahelduval rallikrossi ringrajal. Need ongi needsamad masinad, millega kutsutakse igat huvilist Laitsesse sõitma - et ära rallita tänaval, tee seda meil...
Päris puškaga tehti meile tookord üks näidistreening, kuid juba selle näidisringi alguses lendas Eesti üks kiiremaid VFTS-e kolmandas kurvis üle katuse! See oli küll parim viis meile ka ohutustehnika kiirkursus korraldada...
Tõhus salarelv
VFTS tähendab tõlkes Vilniuse Tehniliste Vahendite Vabrikut ja selle juures omaaegne N Liidu rallilegend Stasys Brundza selle imelooma lõi. Vundamendiks ikka VAZ-2105. Auto muudeti kergmaterjale kasutades ülikergeks. Mootorina kasutati VAZ-2106 malmist plokki ja töömahuks sai 1,6 liitrit ning VAZ-2105 69 hobujõu vastu saadi 150-160 hobust! Rööbe viidi laiemaks, seda rõhutasid ka ülbed koopalaiendid, kuhu alla saadi Nõukogude Liidu rallikoondises isegi Pirelli võistlusrehvid. Ning tippkiirus võis ulatuda tava-VAZ-2105 145 km/h vastu kuni 190 km/h!
#end#
Ja kui Nõukogude Liidu kurikuulsal «firmal» Avtoexport oli plaan rahvusvahelistel ralliradadel koht kätte näidata sotsmaade rallimasinatele Škoda ja Polonez, siis sellise loomaga tehti elu kibedaks ka hoopis vingematel konkurentidel!
Originaalseid masinaid on tänapäeval ehk veel ühe käe sõrmedel üles lugeda, sest toodetud autode koguarv küünib kuhugi kahesaja piirimaile. Kuid n-ö replikaid võib tänagi liikumas näha ja et Kroonika lugeja saaks ka asjast aimu, teeb Eesti ralliäss Viljar Ventsel meile oma E-rühma puškaga näidissõidu Laitse rajal. Tema algse, 1986. aasta VAZ-2105 peal on nüüd uue Niva mootoriplokk ja kaks Weber karburaatorit, kolvid on ka muidugi sepistatud. Käigukangi all on otsehambumisega 5-käiguline Lada käigukast, mis tähendab, et käigud asetsevad hoopis teistpidi, kui tavaautodes harjunud oleme. Ning et selle looma 160-170 hobujõudu Lada tagasilda ribadeks ei tõmbaks, on uus sild kasutusele võetud hoopis tugevamast, ikka Rootsi rauast, Volvo 245 pealt. Ja kütuseks läheb bensiin oktaanarvuga 102!
Jumalik rõõm
Ventsel on omapärane ralliäss, kes kahel korral tulnud Eesti meistriks, ja seda kahel eri moel - aastal 1999 kaardilugejana praegu Laitse Rally Pargis tegutseva Einar Laipaiga kõrval ning sõitjana Lada VFTS roolis aastal 1998.
Mis siis muud, kui kiivrid pähe ja rajale! Autos on kohutavalt kuum, sest mootori jahutamiseks töötab ventilaator täiskuumusega kogu aeg ja juba rihmade kinnitamise ajal on tunne, et sussitallad on ära sulanud... Tõsiste sõitude järel kaotavad rallimehed sellises saunas 5-10 kilo! Käigud lähevad sisse metalse pauguga ja kuigi ka salong on vaid metall, on siiski pärast esimest õhulendu trampliinilt maandumine ülisujuv ja lausa pehme - ei käinudki sellist hirmsat pauku või raksatust, nagu pärast käiguvahetusi oodata oli. Kurvid võetakse külg ees driftides ja sellise kiirusega, et põsed on G-jõust kui rasked kartulikotid, ja on hea, et pole täna söönud ei kartulit ega ka muud...
Ning siis tuleb stopp ja uskuge või mitte, härra Ventsel usaldab selle - nagu juba mainitud, ühe Eesti kiireima Lada rallika - rooli minu pihku! Milline au! Kardan väga seda raketiteadusena mõjuvat äraspidist käiguvahetust ja ka sidurit ei tohi grammikestki libistada. Ning saatuse irooniana on see tänaseks valgeks värvitud tõld just sama, mis aasta tagasi näidistrennis meie silme all üle nipli keeras... Olen ettevaatlik, kuid õige pea asub Viljar mind juba kõrvalt tagant utsitama, et ma laugetes kurvides üllatavalt valutult kolmanda käiguni jõudnud vahetuste järel ka aina gaasi annaks, pöörded üleval hoiaks ja varsti kuulen kui taevakellasid oma kõrvus Ventsli hüüatusi üle tohutu müra: «Just-just! Niimoodi! Väga hea! Väga hea!» Oo, mu jumal - üks asi on kõrval istuda, aga ise sanga saada, see on jumalik rõõm masinast, mis sedavõrd suurtel kiirustel niivõrd täpse rooliga lausa žiletiga kurve lõigata võimaldab ja pärast kurvi sissepidurdamist taas kui lõvi minema sööstab. Vapustav!
Selliseid elajaid siis praegu Laitse Rally Pargis ehitatakse, et 5. juunil kohale tulla lubanud kuulsused Nikolai Bolšihh, Eugenius Tumalevicius, Seppo Hannukainen ning meie ässad Raido Rüütel, Joel Tammeka, Ilmar Raissar, Hardi Mets, Jaanus Ligur jne. saaksid mõõtu võtma hakata. Ja isegi omaaegne maailmameister, 1984. aastal Audi Quattro võidufinišisse roolinud, tänasel päeval Historic Rally'del võistlev 63aastane Stig Blomqvist on tulemas. Tema pole varem tagaveolise Lada roolis olnudki, põnevust saab palju olema.
Lisaks sellele, et igapäevaselt on teil endil seal võimalik end tühjaks rallitamas käia, et mitte Tallinna-Tartu maanteel end punase välgu valgel pildistada lasta, saab Laitse muuseumis uudistada ka uskumatult haruldasi autouunikume ja ka nendega on võimalik lõbusõit tellida, kas või pulmi pidada.
Aga praegu ikka üks asi korraga. Esialgu ütlen vaid üht, et ma ei jõua seda 5. juunit ära oodata!
