Karm, aga aus: 10 tudengitõde, milleks ülikooli astujaid ette pole valmistatud!
1. Sisseastumine ja sellega kaasnev tundus keeruline, aga oli võrreldes õppeinfosüsteemis erinevatele ainetele registreerimisega käkitegu.
2. Kursusekaaslastega esimesi arglikke jutuajamisi pidades selgub, et enda arvates soodsa diiliga saadud üürikas on tegelikult täiesti ülemakstud. Ja muidugi selgub veel päev pärast lepingu sõlmimist, et umbes kolm inimest teab kuut head diili, mille oleksid võinud nende kaudu elamiskoha leidmiseks saada. Õhtul nead end maapõhja, et põhjalikum ei olnud ja loetled endale julgustavalt mõtteis 10 põhjust, miks just see paneelmaja kõle koht sulle ideaalne on.
3. Kui tuled mõnest väiksemast linnast või kohast, kujutledes, et sind ootavad avalisüli kümned kursusekaaslased, kellega õige ülikoolikogemus, nagu filmides, alguse saab, avastad, et enamikel on tegelikult oma elu ammu olemas ja uute sõprade leidmine nende jaoks sama ebaoluline kui see, kas kaustik on ruuduline või triibuline. Püüa leida teised omasugused.
4. Käisid ülikoolis katsetel ja mäletad kenasti, kus mis selles majas asus. Esimesel päeval aga avastad juba oma üllatuseks, et tegelikult on koolil veel mitmed erinevad hooned, mis halvemal juhul asuvad teineteisest maksimaalsel kaugusel. Isegi kui oled õiges hoones, võtab õige ruumi leidmine aega neli korda kauem kui arvasid ja juhiste küsimine ka ei aita, sest kõik on samasugused peata kanad, kes maja peal laiali.
5. Sul on oma eelarve, millega arvasid hakkama saavat ja mille su vanemad sulle tõenäoliselt raske südamega eraldanud on. Esimese nädala lõpuks on see otsas ja enne kui aru saad, pead tegema kurva kõne, kuidas kõik on kallim kui arvasid ning paluma lisa. Muidugi lubadusega järgmine kuu hoolikamalt planeerida. Ja see kordub. Lihtsalt järgmine kord jagub raha kaheks nädalaks vast juba. Ja nii kestab see jõuludeni, enne kui paika loksub... ja siis tuleb kingitused osta ja oled aasta alguseks ka ise tagasi alguses oma ringiga.
6. Saad aru, et vanematelt saadud rahaga sul ära elada ei õnnestu ning hakkad tööd otsima. Nagu selgub, on kooli teadetetahvlilt leitud kuulutused aga seal juba kevadest rippunud ja ei kehti ning näed kurja vaeva mingisugusegi töökoha leidmiseks. Ülikooliaja nautimisest, nagu filmides, hakkab reaalsus vägagi erinema. Töö-kool-töö-uni-töö-töö-kool on Sinu graafik nüüd.
7. Kolmanda koolipäeva lõpuks igatsed üle kõige juba tuttavlikku voodit, ema kallistust ja isa lohutust. Ja Miisu, oi kui palju stressi ta maandada suudab! Esimesel vabal päeval sõidadki koju, leiad eest sama teinud sõbrad ja siis räägite terve nädalavahetuse üksteisele, kui äge elu ülikoolilinnas on, ise hirmuga tagasiminekut oodates.
8. Õppima peab? Oled kuulnud, et ülikoolis on palju lebom kui koolis, ega sa muidu ju viitsinukski sinna kohe pärast keskkooli minna. Nüüd aga selgub, et õppida tuleb palju. Lisaks koolitöödele ka seda, kuidas ülikoolilinnas transport toimib, kus mis eluks vajalik asub ja muidugi ei puudu ka kodutööd.
9. Kuuled pidevalt loengu eel koridoris lugusid "lähme õllele siis õhtul" ja hakkad mõtlema, et kuigi sa õlut ei joo ja üldse alkoholiga sõber pole, paistab see suhete loomisele kaasa aitavat. Enne kui arugi saad, oled enda jaoks tundmatus linna otsas, purjus, ja lubad, et enam sa nii ei tee. Järgmise nädalani, kui üksindus võimust võtab ja suhtlemise nimel taas valmis klaasikese... või isegi kolm endale lubama.
10. Kui kodulinna jäi sind ootama kallim, kes lubas aasta pärast järgi tulla või kolm aastat oodata, et sind kraadiga tervitada ja ilusama tuleviku poole sammuda, saad ootamatult paari kuu pärast aru, et teil pole enam millestki rääkida. Ta justkui ei arenegi või mis tal viga on, et ta ikka veel juulikuisest Mari ja Jüri tülist ainult vatrab? Kuulaku parem, kuidas asjad ülikoolilinnas käivad! Suhe puruneb. Õnneks on ülikool ideaalne koht uue loomiseks või vähemalt lohutussuhteks.
