Kas tõesti? Pooled politseinikuks pürgijad põruvad koolikatsetel, sest ei jaksa teha kahe minutiga 25 istesse tõusu

 (139)
Politsei- ja Piirivalveamet Tartus
Pilt on illustreerivFoto: Argo Ingver

Täna keskööl lõppes avalduste vastuvõtt sisekaitseakadeemiasse. Kooli rektori Katri Raiki sõnul langevad aga pooled kooli pürgijad välja, sest nad ei läbi füüsilisi katseid. Näiteks on vaja teha vähemalt 25 istesse tõusu kahe minuti jooksul. Lisaks on vaja teha ka 18 kätekõverdust.

Katri Raik rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et sisekaitseakadeemiasse astumiseks tehti 750 avaldust. Kõige populaarsem eriala on toll ja maksundus, kuhu kandideerib 8,6 inimest kohale. Teisele kohale jääb aga politseiniku eriala, kuhu on avalduse esitanud 370 inimest.

Raiki sõnul võib eelmise aasta põhjal öelda, et iga teine soovija saab politseiametniku erialale sisse. Pooltele on takistuseks aga füüsiline katse. „Kummalisel kombel jääb tihti takistuseks istesse tõus ehk kõhulihaste harjutus, kus kahe minutiga tuleb teha 25 istesse tõusu," ütles Raik täna hommikul Vikerraadios.

Kehalised katsed peavad läbima need, kes soovivad kandideerida politseiametniku, politseiteenistuse, päästeteenistuse ja vanglaametniku erialale.

Sisekaitseakadeemia kodulehel on erinevad tabelid, mis annavad aimu katesetest. Näiteks on alloleval tabelil katsed politseiteenistuse ja politseiametniku erialade kandidaatidele.

Allikas: sisekaitseakadeemia koduleht, lisa 3

Tabelist selgub, et 25 istesse tõusu ja 18 kätekõverdust annab oma kategoorias vaid ühe punkti. Kes soovib saada rohkem punkte, peab olema füüsiliselt palju rohkemaks võimeline.

Kehalised katsed on lävendipõhised. See tähendab, et konkureerimiseks peab kandidaat täitma vähemalt lävendi piirnormid kõigil nõutud aladel. Kehaliste katsete nõuded on erialati pisut erinevad.

Viimastel aastatel on muudetud ka tingimusi maksu- ja tolli erialale sisseastumisel ehk noored tütarlapsed ei pea enam jooksma 1500 meetrit või tegema kätekõverdusi.

Raik lisas, et enamasti ütlevad noored, et tahavad saada politseinikuks, sest nad soovivad seista turvalisuse eest.

Vaevaga täitub aga korrektsiooni eriala. Selle eriala lõpetanud lähevad tööle vanglasse. Raik lisab, et õpilastelt nõutakse väga häid juriidilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Samas on vaja ka häid füüsilisi oskuseid.

Talvel valmib Maarjamäele uus õppehoone. Raiki sõnul on Eestis väga hea õppekeskkond. Sisekaitseakadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused Pärnumaal Paikusel ja Lääne-Virumaal Väike-Maarjas. Sisekaitseakadeemias õpib ligi 1000 kadetti, kokku töötab 230 inimest.

Raiki sõnul on suurenenud ka politseinike palgad. Naise sõnul saab algaja politseinik Kärdlas 1400 eurot, Tallinnas 1600 eurot ja Narvas 1700 eurot. Näiteks algaja õpetaja saab ligi 1100 eurot. Raik arvab, et on tore, et politseinike palk on tõusuteel ja on muutunud motiveerivamaks.

Kuula Vikerraadio intervjuud SIIT.

Lisainfot sisseastumiskatsete kohta loe SIIT (vt lisa 3).

Allikas: Vikerraadio

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare