KATKEND Paavo Kanguri raamatust "Eesti Maffia": lahingu lõpus pandi väljapressijad baari külmkambrisse ja nende põlveõndlad lasti läbi

 (26)
KATKEND Paavo Kanguri raamatust "Eesti Maffia": lahingu lõpus pandi väljapressijad baari külmkambrisse ja nende põlveõndlad lasti läbi
Foto: raamatu kaas

Täna ilmunud Paavo Kanguri raamat "Eesti maffia. Organiseeritud kuritegevuse sünd taasiseseisvunud Eestis" püüab anda edasi pildi, mis näitab võimalikult tõetruult neid hoogsaid sündmusi, mille vallandas Eesti Vabariigi taasiseseisvumine.

Selle raamatu kirjutamise ajal sai läbi vaadatud tuhandeid lehekülgi toimikuid ja sadu ajakirjanduses ilmunud artikleid. Vaevalt, et toimikud, süüdistuskokkuvõtted ja kohtuotsused kirjeldavad täit tõde, aga püüame siiski anda edasi pildi, mis näitab võimalikult tõetruult neid hoogsaid sündmusi, mille vallandas Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Uurimise ja süüdistuste koostamise ajal on teinekord kasutada raudkindlad tõendid, kuid vahel vaid ebamäärased vihjed või teadlikult loodud valeinformatsioon.

Avaldame katkendi raamatust

Automaadivalangud Tallinnas ja Harjumaal

21. oktoobril 1992 saabus kahe sõiduautoga Kibuvitsa baari juurde grupp väljapressijaid, et kätte saada kaitsemaks. Nad olid ähvardanud baari maha põletada, kui omanik pappi ei köhi. Jäägrid Asso Kommeri juhtimisel juba ootasid neid. Afganistani sõjaveteran ja medali „Tänulikult Afganistani rahvalt“ kavaler Asso tegi seda, mida ta oli verises ja halastamatus sõjas õppinud.

Puhkes pooletunnine lahing, mille lõpus pandi tabatud väljapressijad baari külmkambrisse ja nende põlveõndlad lasti läbi. Seejärel peeti nõu ja võeti tabatud mehed Pullapääle kaasa. Teel tehti metsas peatus ja sunniti eluperemehi endale haudu kaevama.

Seotud lood:

Jäägrikompanii juht Margus Järve tagastas surmani ärahirmutatud kurjategijad järgmisel hommikul politseile, kes vahistas ka võitleja Järve sõiduki joobes juhtimise eest. Kaitsealgatuskeskus vabastas Järve bossi kohalt ja asendas ta võitleja Asso Kommeriga.

Informatsioon juhtunust jõudis kiiresti samal päeval võimule tulnud Mart Laari valitsusse. Ülekuulamisel ütles Margus Järve, et tema ei tea midagi, sest tema oli Pullapääl, kui Laulasmaal paugud käisid. Asso Kommer keeldus ütlustest, kuid pidas Pullapääle saabunud kahele kaitsepolitseinikule ja uurijale poliitloengu, väites, et tema juhitav sõjaväeline üksus allub eksiilvalitsusele. Loomulikult jõudsid sündmused ajakirjandusse ja nii said tellijad teada, et Eestisse on tekkinud esimene turvafirma, mis suhtub töösse entusiastlikult ja loominguliselt, ajades asju Mehhiko maffia stiilis. Ka Mehhiko kurikuulsamaid grupeeringuid Los Zetas sai alguse 31st eriüksuse sõdurist, kes olid välja õpetatud narkojõukudega sõdimiseks, kuid kellele tulevane narkoparun Osiel Cárdenas Guillén tegi parema pakkumise.

6. mai 1993. Viimsi. Permi taustaga Aleksei Jelushkin ja Igor Afvisov astusid ärimees Sven Viidase koduõel välja oma sõiduautost Toyota ja nõudsid valjuhäälselt majaperemeest. Hiljem ei ole neid enam keegi näinud, kuid mõni aeg hiljem leiti Männiku karjäärist kaks laipa.

Aastaid hiljem meenutas maja valvet korraldanud jäägrikompanii liige Margus Järve ülekuulamisel, et talle helistati ja öeldi, et toimus rünnak ja kaks venelast võeti kinni. „Minu käest küsiti, mida teha, soovitasin, et viigu Venemaale tagasi. Sellega lugu minu jaoks lõppes.“ Kes aga helistas, seda pole uurija ülekuulamisel täpsustanud.

Selliseid lugusid, kus mindi tülli Venemaalt saabunud metalliraha pärast, oli kümneid, kui mitte sadu. Permikad ajasid metalliäri eestlase Sven Viidasega, kes korraldas eksporti ja kellega jagati kasumit. Paar nädalat enne Neste veresauna olevat permikad toonud Viidasele järjekordse koobaltikoorma, väidetavalt lavastanud selle varguse ja hakanud välja pressima 150 000 USA dollarit. Sven Viidas lahkus koos perega Hispaaniasse puhkama ja tema Viimsi majja asusid elama Kaitseliidu Pärnu maleva relvastatud liikmed.

Kuumadel päevadel Hispaanias viibinud härra kinnitas aastaid hiljem ülekuulamisel, et tema maja valvati, aga pisiasjadega pole ta kursis. Viidase kaitset olla korraldanud Linnuvabriku jõugu toonane kroonimata liider Toivo Tamm, kelle nõusolekul otsustatigi konflikt permikatega lahendada kuulide abil.

Pomm Vabaduse väljakul

26. august 1993. Tund aega enne keskööd plahvatas Tallinnas Vabaduse väljakul Estonian Airi piletikassa juures põrgumasin, haavates Permi rühmituse kahte autoriteeti, Gloriast õhtusöögilt saabunud Sergei Podshivalovit ja Aleksandr Siirakut hüüdnimega Taivanets, aga ka kahte juhuslikku möödujat.

Loe veel

Pommipanek olevat olnud Daniel Mängi idee, kes ise jälgis toimuvat koos kaaslastega Vabaduse väljaku kõrvalt Harjumäelt. Kambas olid Andre Piispea, füüsikaõpetaja Janek Kukk, Pärnu tänavakakleja Toomas Helin, Urmas Grossthal, Robert Pohlak.

5–8 kilo trotüüli sisaldanud pommikohvri paigaldamine olnud Kuke ülesanne ja nupule olla vajutanud Pohlak või Mäng. Midagi läks nässu. Kas jäi Kukk veidi hiljaks ega asetanud kohvrit õigel hetkel maha või väljusid ohvrid Gloria restoranist liiga vara või vajutati puldile valel hetkel. Igatahes olla Piispea öelnud Pohlakule halvasti.

Algselt kavatseti pomm panna Taivanetsi ehk Kauboi punase maasturi alla, aga piiratud füüsikateadmiste tõttu esines noorte meeste mõtlemises vigu. Nad ei teadnud, kui kaugele ulatuvad ja kuidas levivad raadiolained pärast nupule vajutamist.

Plahvatanud pomm hävitas Permi grupeeringu juhi Aleksander Siiraku alias Taivanetsi püksid ja vigastas kahte juhuslikku möödujat. Ivi Papstel sai seitse kildu kehasse ja viidi haiglasse, Veiko Stüff sai killu neeru, Sergei Podshivalov kaotas ajutiselt teadvuse ja kuulmise. Pommiplahvatus tekitas rohkem kui miljoni krooni suuruse varalise kahju, suurimad kannatajad oli Tallinna Ärikeskus, Estonian Air ja Tallinna Kesklinna valitsus.

Kohe alustati ka asjaolude selgitamist eriti tähtsate asjade uurija Boriss Kotljari juhtimisel. Kaardistati esialgsed kahtlusalused, kuid ametlik uurimine peatati 27. oktoobril 1993. Kahtlustatavate ringis olid Daniel Mäng, Toomas Helin, Janek Kukk, Uku Lembit ja ühe metallifirma kommertsdirektor Olavi Uisk – nii märkis ettekandes kapo teise osakonna direktor Grigori Levtšenko.

Kõik nad kuulutati jaanuaris 1994 tagaotsitavaks, siis aga uurimine vaibus. Kriminaalasi 93090472 avati alles suvel 1996, pool aastat pärast seda, kui Tartus lasti maha ärimees ja relvakaupmees Aleksander Kuusik. 20. juunil 1996 kuulutas kapo tagaotsitavaks kaks meest: Toomas Helina (sündinud 25. aprillil 1966) ja Janek Kuke (sündinud 14. veebruaril 1970). Uurimine edenes aeglaselt.

Autor: Paavo Kangur

Kirjastus: Rahva Raamat

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare