KATKEND raamatust "Eesti Maffia": ilus ja nahaalne Daniel Mäng tegi mõne sammu pargitud auto suunas, kui mõrtsuka kuul tabas teda otse südamesse

 (8)
KATKEND raamatust "Eesti Maffia": ilus ja nahaalne Daniel Mäng tegi mõne sammu pargitud auto suunas, kui mõrtsuka kuul tabas teda otse südamesse
raamatukaas

Äsja ilmunud Paavo Kanguri raamat "Eesti maffia. Organiseeritud kuritegevuse sünd taasiseseisvunud Eestis" püüab anda edasi pildi, mis näitab võimalikult tõetruult neid hoogsaid sündmusi, mille vallandas Eesti Vabariigi taasiseseisvumine.

Selle raamatu kirjutamise ajal sai läbi vaadatud tuhandeid lehekülgi toimikuid ja sadu ajakirjanduses ilmunud artikleid. Vaevalt, et toimikud, süüdistuskokkuvõtted ja kohtuotsused kirjeldavad täit tõde, aga püüame siiski anda edasi pildi, mis näitab võimalikult tõetruult neid hoogsaid sündmusi, mille vallandas Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Uurimise ja süüdistuste koostamise ajal on teinekord kasutada raudkindlad tõendid, kuid vahel vaid ebamäärased vihjed või teadlikult loodud valeinformatsioon.

Avaldame katkendi raamatust

Daniel Mängi ja Andre Piispea surm

Laupäev 12. oktoober 1996. Välislatern Pääskülas Kadaka puiestee 111a lõbustusasutuse, et mitte öelda bordelli, välisukse kõrval heitis kesist valgusvihku, kuid pimedusse peitunud palgamõrvarile sellest piisas. Kell 22.30 astus uksest välja kahekümne seitsme aastane pikk, ilus ja nahaalne Daniel Mäng (1969–1996) hüüdnimega Danila, kes uskus, et teda ootab ees särav kuritegelik karjäär. Ta tegi mõne sammu oma pargitud auto suunas, kui mõrtsuka kuul tabas teda otse südamesse. Ainus lask oli täpne.

Seotud lood:

Mäng oli pärast lõõgastavat seksi teel ööklubisse Dekoltee, kus sel õhtul esines Boney M. Laulu „Daddy Cool“ ajal teadsid informeeritud inimesed juba, et üks cool mees on läinud igavestele jahimaadele. Palgamõrvarit ei suutnud takistada ka tulistamise hetkel Mängi kõrval seisnud ihukaitsja, kes olevat päästnud end põgenemisega. See oli kolmas mõrvakatse. Vähem kui aasta varem lõhkes pomm Mercedese all, mida kasutas Daniel Mäng. Plahvatuses kaotas käsivarred ja nägemise kuulus demineerija Arne Lokk.

1995. aasta alguses üritas Danilat mõrvata grupp kaitseliitlasi, kuid pomm sõiduautos Mazda Tallinnas Raja tänaval plahvatas liiga vara ning kaitseliitlased Margo Masso ja Mihhail Vaaks said plahvatuses surma. Ainsana jäi ellu Heiki King, kes sai üliraskeid kehavigastusi. Pärnu linnakohus karistas teda 8aastase vabadusekaotusega.

Kohus mõistis Kingi süüdi Daniel Mängi mõrva organiseerimises, samuti relvade, laskemoona ja lõhkeseadeldise ebaseaduslikus omamises ning kahe kaaslase surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu. On isegi huvitav, et Daniel Mängi mõrv telliti Pärnu kaitseliitlastelt, keda võiks pidada jäägrite mantlipärijateks. See näitas, et kuritegelikus maailmas oli õhus vastuolusid, mida võis lahendada vaid surm.

Ajakirjanduse andmetel üritas Mäng esineda uue lootustandva kuritegeliku liidrina, kes oli oma poiss nii vene- kui ka eestikeelses kuritegevuses. Daniel Mängi ärasaatmisele Tallinna Nikolai kirikusse tulid kohale ristiisad Nikolai Tarankov, Haron Dikajev ja Linnuvabriku grupeeringu liikmed, aga ka mõõdukal hulgal kaitse- ja kriminaalpolitseinikke. „Koloriitsemaid kujusid, keda ma olen näinud. Saime hästi läbi. Mäng oli nagu vana viikingipealik. Hästi sirge seljaga vend. Hea jutuga. Kui jutuga hakkama ei saanud, andis peksa,“ kommenteeris Imre Arakas aastaid hiljem Eesti Ekspressis.

Mille eest Daniel Mäng tapeti, on teadmata. 1990. aastate algul seostati meest Linnuvabriku grupeeringuga. Ta kuulus Põltsamaal tegutsenud Kaitseliidu Mõhu malevkonda ja sai sealt Hiina päritolu püstoli TT.

Viski kokakoolaga ehk Kuusiku Sassi tapmine

25. detsember 1995. Jõulupüha õhtul lebas Tartus Kantri hotelli ees relvaärimees Aleksander Kuusiku verine laip. Talle oli kell 22 pähe tulistatud kolm kuuli. Üks lask oli tehtud kaugemalt ja kaks lasku juba 9 mm kaliibriga püstolit ohvri pea lähedal hoides. Kõrval seisis surnud mehe BMW.

Vaid mõned hetked varem oli Aleksander, hüüdnimega Sass, hotellis koos Toivo Bergi ja teiste Tartu allilmakuulsustega piljardit mänginud ning nüüd oli ta surnud. Kuskil vedeles tema piljardikii. Ta pidi minema veel koos oma allilmasõpradega Erkki Kõlu huumoriõhtule restorani Tarvas, kuid nüüd jäid naljad kuulmata.

Loe veel

Mõni aeg hiljem, 14. veebruaril 1996 võtsid kodanikud Robert Pohlak, Allan Tammsaar ja Margus Reidolf viina Jõgeva baaris Seesam. Ühel hetkel võttis üks neist püstoli TT ja tulistas baari seina. Samal õhtul Pohlak vahistati.

9. märtsil 1996 läks löömaks Jõgeva baaris Löwenbräu. Margus Reidolf napsitas sõbraga, tellis viskit kokakoolaga, aga maksta ei tahtnud. Baaris läks ütlemiseks, seejärel toimus baari ukse taga kaklus, mille Reidolf olla kaotanud, aga seisu võrdsustamiseks võeti koos sõbraga autopagasnikust kurikad või kaikad. Edust tiivustatuna anti baariuksel pasunasse veel asutuse tegevjuhile. Kuritegelik huligaansus baaris lõppes sellega, et Jõgeva tavapättidel oli varsti au kohtuda vabariigi kriminaaluurijate paremikuga.

Kuusiku mõrva hakkasid uurima kapo juhtivassistent Riho Tamm ja kapo uurimisosakonna abidirektor Koit Annama. Kuid see tapmine pakkus huvi ka Koit Pikarole, kes Reidolfi Viljandi arestimajas 30. mail 1996 isiklikult üle kuulas, kasutades erandtoiminguna lubatult varjatud mikrofoni. Jutt läks sellele, mis ikka toimus kaunil jõuluõhtul ja kus võiks olla Margus Reidolfi sõber Allan Tammsaar.

Mõne aja pärast istus Reidolf kohtupingis. Talle nõudis prokurör 15aastast vabadusekaotust ja Pohlakule eluaegset. Kohtus esitas prokurör Aro Siinmaa põhjaliku ja väljapaistva süüdistuskõne.

„Keegi ei tea paremini kui kohtumõistjad, et vähem kui aasta pärast mõnd kuriteosündmust aset leidval kohtuistungil ei mäleta tunnistajad detaile ega sündmuste järjekorda ja paluvad mälu värskendamiseks ette lugeda oma eeluurimisel protokollitud ütlusi. Ometi on neid tunnistajaid mitmeid kordi sama asja kohta üle kuulatud ja nad on pidanud samu fakte korduvalt meenutama. Käesolevale istungile kutsutud lisatunnistajad annavad ütlusi väljaspool inimmälu ja võimete piire,“ mainis süüdistaja Siinmaa filosoofiliselt, et kohtumõistmine on üks ääretult keeruline töö ja kogu aeg on probleem selles, keda uskuda ja keda mitte.

Millise tunnistaja jutt on usaldusväärne, milline fakt on õige ja milline tõend on kas hiljem või juba eelnevalt fabritseeritud.
Prokuröri sõnul on ka Pohlaku süü Kuusiku tapmise organiseerimises tõendatud Allan Tammsaare tunnistusega, kelle jaoks oli inimeselt elu võtmine vägivalda kasutades eetilise piiri ületamine. „Kindlasti võib ka varas tunnetada inimelu hindamatut väärtust,“ arutles prokurör Aro Siinmaa. Tapmise motiivina nimetas prokurör Pohlaku võlga Kuusikule. Reidolf tahtnud aga tapatööga autoriteet Pohlakule vana teenet heastada. Ometi oli Reidolf lootnud mõrva eest ka raha saada. Kui oli käes tasumise tund, oli Pohlak noort usinat meest üksnes kiitnud: „Margusel on eksam sooritatud.“

Kas Reidolf oli sünnipäraselt osav laskja, oli tal sel õhtul lihtsalt õnne või oli ta ikkagi mees, kes vormistati süüdi? Tabada liikuvat persooni esimese lasuga surmavalt pähe kahe-kolme meetri pealt! Kas töö tegi proff, aga süüdlaseks oli vaja mõnda noort?

Lisaks mõrvale süüdistati Reidolfi tulirelva ebaseaduslikus omamises ning kahele inimesele kehavigastuste tekitamises ühes Jõgeva baaris. Reidolf eitas kohtus oma süüd Kuusiku tapmises, kuid võttis omaks tulirelva ebaseadusliku omamise.

Autor: Paavo Kangur

Kirjastus: Rahva Raamat

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare