Kerli Imedemaal: Ma ütlesin Tim Burtonile, et oleksin ideaalne Alice!
Millised on need nõuanded, mida oskaksid ja tahaksid noortele anda? Kuidas saada seda, millest unistad?
Kui keegi mulle kunagi ütles, et kuhugi jõudmiseks on vaja 1% annet ja 99% tööd, siis ma naersin nad välja, aga nüüd, mitu aastat hiljem, ei tundugi see ütlus tõest väga kaugel. Kui ma peaksin 17-aastast ennast kohtama, ütleksin talle kahte asja – ära iial alla anna ja tee rohkem tööd.
Ma ütleksin talle palju muid asju ka, mis on rohkem isiklikud... Näiteks ütleksin talle, et aega tuleb rohkem hinnata ja iga hetke nautida. Sest kui sa oled tiinekas, ei mõtle sa kunagi, et see on eriline aeg. Tiinekas on nii raske olla, vähemalt minul oli. Samas on noorus ja sellega kaasnev naiivsus just see, mis mind pani uskuma, et lähen ja teen, kuigi kõik ümberringi ütlesid, et unusta ära, see pole võimalik.
Oled läbi elanud ja kogenud palju. Kindlasti oled tänu sellele palju õppinud, kuid mis on see kõige olulisem, mida elu Sulle õpetanud on?
Ehk see, et me oleme 100% oma reaalsuse loojad. Kõik on mõtlemises kinni – et kui kaugele sa oma piirid nihutad. Mis sinu arvates võimalik on?
Olin väike tüdruk Elvast, kellel olid suured unistused ja nüüd ma elangi just nii nagu ma ette kujutasin. Arenemisruumi muidugi on, alati on, aga elan praegu muusikast ära ja minu jaoks pole see üldse mitte väike asi.
Oled praegu oma looga „Army of love“ Billboard Hot 100 Dance/Club edetabelis 10. kohal. Kuidas see Sind ennast mõjutab? Kas oled ka ise kuulnud, kuidas Sinu lugu klubides mängitakse?
See on lahe, aga ma ei tee tegelikult muusikat edetabelite pärast. Minu jaoks on kõige parem tunne see, kui ma saan lihtsalt kõrvaklapid pähe panna ja luua midagi, mis inimestele rõõmu toob. Ma ise üldse klubides ei käi, rohkem reividel ja muudel hullematel üritustel – ikka selleks, et inspiratsiooni koguda.
Kuhu tahad edasi kasvada ja areneda? Millised on Sinu unistused, mille poole pürgid?
Ma üritan kogueg elada armatuseenergia sees. Kui tulevad negatiivsed mõtted või hirmud, siis ma üritan kohe ennast tagasi armatuse ruumi viia, sest ma olen aru saanud, et reaalsus mu ümber muutub drastiliselt kohe, kui mu enda energia muutub. Mida rohkem minus on armastust, seda kasulikum olen ma maailmale, seda parem artist ma olen. Sellepärast on minu suurim püüdlus elus elada koguaeg armastuse ja õnneenergia sees. Vahel on see raske, aga ma töötan selle kallal koguaeg.
Kui muusikast rääkida, siis eelkõige tahan ma saada veel paremaks laulukirjutajaks, veel paremaks esinejaks, veel paremaks produtsendiks. Kui ma vaatan tulevikku, siis ma kunagi ei mõtle, et oh kui lahe oleks müüa miljon plaati. Ma mõtlen, et kui palju tööd veel on vaja teha et olla SELLEL tasemel.
Oled väga spirituaalne. Kas oled seda alati olnud või said Sa mingil hetkel “valgustuse” osaliseks (seda kõige paremas mõttes)?
Ma arvan, et sellega ei ole nii, et ühel hetkel käib laks ära ja nüüd ma olengi valgustunud. Ma arvan, et enda mõtete ja tunnete jälgimine ja õnnelik olemise praktiseerimine on elu läbi kestev protsess. Ja sellega on veel nii, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem sa saad aru, et polegi vaja liiga palju teada. Tuleb osata hetke nautida, sest iga hetk on väärtuslik ja anda ja vastu võtta nii palju armastust kui suudad. Siis ongi mõnus.
Kui palju Sind USA-s tuntakse? Kas Sul on ka mingi muusikute seltskond, kellega läbi käid, või kindel scene, kes Sind rohkem teab ja tunneb?
Tänaval väga palju ära ei tunta, aga netis on mul päris lahe järgijaskond.
Isiklikus elus meeldib mulle oma seltskonda hoida suht kinnisena. Meeldib nii, et on mõned üksikud väga-väga head sõbrad, kellega igast hullusi saab korda saata. Kuidagi on juhtunud nii, et vähemalt siin, Los Angeleses, on nad kõik vabakutselised, 9-5 töökohti pole kellelgi. Meil on ka väike lahe Jaapani-hullude scene, kellega koos saab igast galeriide avamistel ja gootiklubides käia. Kõik tüdrukud on megalolitad ja nende kutid on mingid arvutigraafikutest nohikud.
Viimasel ajal on mind kutsutud esinema mitmetele gay pride üritustele. See on ka omaette scene. Drag Queenid ja värgid tulevad telefonist näitama videosid, kuidas nad eelmine nädalavahetus kuskil minu lugu „Walking on air“ esitasid, valge parukas peas. Lahe!
Üldiselt on mul palju rohkem elujaatav suhtumine kõigesse kui kunagi varem. Üritan Eesti muusikutega ka kontakti hoida, sest ma arvan, et Eestisse on vaja tekitada üks kuulikindel muusikute ring, kes kõik üksteist aitavad ja lõpuks koos maailma murravad. Inglismaal oli britpop, meil ju võiks vabalt olla estpop ja meie enda tänavastiil nagu Jaapanis. Miks mitte? Teeme ära!
Kas on keegi, kellega sa väga tahaksid koostööd teha?
William Orbit, Aphex Twin ja hästi palju erinevaid videoinimesi.
Tegid kahe looga kaasa ka “Alice Imedemaal” filmi soundtrackil. Kuidas Tim Burton Sinu leidis?
Ma kohtasin teda kunagi ühel auhinnajagamiste tseremoonial ja läksin kohe juurde ja ütlesin: „Tim, palun võta mind Alice´t mängima, ma oleks ideaalne.“ Ta naeris mind välja ja meil oli lahe jutuajamine. Kuus kuud hiljem nad helistasid ja ütlesid, et Tim isiklikult oli palunud, et ma kaasa teeks. See oli minu jaoks suur, suur au. Ta on tõeline geenius.
Ja kuidas Sul muidu läheb? Kuidas meeldib elu LA-s?
Mulle ei meeldi see, et kuhugi kõndida ei saa. See on nii suur linn, et koguaeg pead igale poole sõitma.
Aga ilm on mõnus, käin iga päev kanjonis matkamas, teen värskes õhus joogat ja koolibriid lendavad ringi. Kui päike läheb looja, hakkan muusikat kirjutama ja produtseerima oma kodustuudios. Söök on suhteliselt odav ja valik on lõputu – see pole paha elu.
Aitäh Kerlile ning soovime talle palju õnne ja edu! Kerli Myspace´i näed SIIT!
Foto: Brian Ziff
Foto: Brian Ziff
