Nagu ka raamatus, jõudis Alice Imedemaa külastamise järel Peeglitagusele maale, kuid nagu eelmisegi filmiga, siis raamatust ei ole küll peale tegelaste midagi näpatud.

Film algab umbes kolm aastat pärast Alice’i (Mia Wasikowska) reisi läbi jäneseuru. Alice on nüüd laevakapten, kuid kui tema endine „armastus“ paneb ta valiku ette, otsustab Alice huvi pärast järgneda Absolemile läbi peegli, mis viib ta taas Imedemaale. Seal pannakse ta fakti ette, et Kübarsepal (Johnny Depp) ei lähe enam eriti hästi — ta ei ole enam tüüpiline Kübarsepp, vaid hakkaks justkui hääbuma ning ainus, kes teda päästa saaks, oleks Alice. Alice aga valmistab Kübarsepale oma uskumatusega pettumuse ning muudab Kübarsepa veel hoopis haigemaks. Tüdrukul ei jää nüüd muud üle, kui varastada Aja (Sasha Baron Cohen) käest Suurest Kellast üks jupp, mis laseb tal rännata minevikku, et teada saada, kuidas Kübarseppa aidata. Samal ajal jookseb ta „ajaga võidu“, sest mida rohkem ta varastatud vidinat kasutab, seda hapramaks muutub minevik.

Paistab, et Tim Burton saatis projekti pikalt ning kuigi ka „Alice Imedemaal“ ei hiilanud tagasivaadates eriti muu poolest, kui Tim Burtonile omane stiil ja Johnny Deppi vaieldava kvaliteediga etteaste, oli antud film veelgi magedam ja tahaks öelda, et lapsikum, kuid see on vale sõna, mida kasutada. 12-aastane mina vaidleks muidugi vastu, sest 12-aastasele minule meeldisid teistsugused filmid ka.
Tuleb nentida, et „Alice Peeglitagusel maal“ oli tõesti tunduvalt nõrgem film kui „Alice Imedemaal“ kunagi. Viimatimainitul oli vähemalt see omapärane dark and twisted lugu, mis millegagi võlus, aga peeglitagune film üritas nii väga käia imedemaa jälgedes, et lausa kurb hakkas. Niimoodi mõeldes oli peeglitagusel muidugi huvitav lugu, aga seal puudus nagu.. isikupära. Pigem kirjutati esimese filmi lugu ümber ning siis hakati palju vaeva nägema, et mõlemad filmid sarnastena meelde jääks.
Nii minu tekstis kui ka filmis endas jooksis vahepeal läbi lause Kübarsepa hääbumisest, kuid tundub, et mitte Kübarsepp ei hääbu, vaid sääraseid märke hakkab ilmutama Johnny Deppi karjäär. Kui kuue aasta taguses filmis oli Johnny Deppi Kübarsepp üks põhitalasid, mis filmi üleval hoidis ja vaadatavaks muutis, siis Peegli taga oli teda vaadata sama ebamugav kui seksistseene vanemate juuresolekul.. Ehk siis ikka päris piinlik. Ja kas mulle ainult näib või Baron Cohenil tundub vastu võtvat ainult kaht sorti filme — lastefilmid ja perversselt tobedad komöödiad?

Loe rohkem SIIT!