Kirjanik Piret Raud oli kooliajal päris hea kakleja. Aga milles oli ta veel tubli?


Kirjanik Piret Raud oli kooliajal päris hea kakleja. Aga milles oli ta veel tubli?
Ingrid Maasik

Lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütrest Piretist on tänaseks sirgunud andekas kunstnik ja kirjanik, kes on töötanud peamiselt vabakutselisena ning pidanud mõnda aega ka lasteajakirja Täheke peatoimetaja ametit.

Vaatame siis, mis jäi kooliajast meelde üle neljakümne raamatu illustreerinud ja neliteist lasteraamatut avaldanud lastekirjanikul.

Piret, mida mäletad oma esimesest koolipäevast?

Esimesest koolipäevast mäletan, et abituriendid viisid meid garderoobist klassi ja sealt edasi saali aktusele. Mu vanemale vennale, kes käis sama kooli 10. klassis, pandi kodus südamele, et ta paluks mõnel sõbralikumal tüdrukul või poisil mind kantseldada. Garderoobis ootaski mind üks piltilus neiu – no minu meelest päris printsess kohe – kes kinkis mulle kimbu kannikesi. Mudisin terve aktuse aja neid lilli oma higiste käte vahel.

Aktusel kinnitati igale lapsele rinda karikakraõis, see kukkus mul hiljem garderoobis põrandale ja üks poiss astus sellele kogemata peale. Ma olin tõsiselt löödud. Praegu on isegi imelik mõelda, et aktus ise, esimene klassijuhatajatund ja toona kooli traditsioonide juurde kuuluv käik igavese tule juurde on mul väga hägusalt meeles, aga neid lilli mäletan selgelt.

Mis on sinu kõige eredam mälestus kooliajast?
Mingid meeleolud ja väikesed detailid on tugevalt meeles. Näiteks tüdrukute tualeti põrand, mis ühel pakaselisel päeval oli jääs, sest aken oli õhutamiseks lahti tehtud. Hirm matemaatikaõpetaja ees. Õnnelikuks tegev soe kevadvihm ja õitsevad vahtrad maikuus, kui viimane eksam tehtud sai.

Seotud lood:

Lemmiktund? Miks?
Kirjandus, sest mulle meeldis lugeda ja kirjutada ning raamatute kohta mõtteid avaldada.

Piretile meeldis ka suvevaheajal lugeda.

Mida tegite vahetunnis?
Kuidas kunagi. Kui me ajalootunnis õppisime mongolite invasiooni Venemaale – see võis olla neljandas või viiendas klassis – siis mängisime tüdrukutega näiteks mongoli-tatari ratsanikke. Muist lapsi olid hobused ja teised jälle ratsanikud, kes „hobustele“ kukile ronisid, nii me ruuduliste kooliseelikute lehvides seal karglesime. Päris lõbus oli. Kummikeks oli samuti üsna populaarne.

Palju hüppasid kehkas kaugust?
Ma olin kaugushüppes väga kehv ning tõesti ei mäleta neid tulemusi. Võimlemisveerand meeldis mulle oluliselt rohkem – kõik need kitsed, kukerpallid ja sillad.

Lemmiktoit koolisööklas?
Ei olnudki sellist. Kõverad alumiiniumlusikad ja kehvasti pestud sööginõud ei lasknud ühelgi söögil lemmikuks kujuneda.

Millis(t)e pättus(t)ega koolis hakkama said?
Ma olin üsna korralik laps, kes tegi harva pahandust. Samas olin ma päris hea kakleja. Esimeses klassis tuli päris tihti ette, et kaklesin vanemate klasside poistega. Ma ise eriti tüli ei norinud, aga vahel juhtus nii, et klassiõed kiitlesid mõne riiukukest poisi ees, et meil on klassis tüdruk, kes neile tuupi teeb. Siis kutsuti mind kohale ja öeldi, et Piret, ole nüüd hea ja näita.

Ma olin üsna korralik laps, kes harva pahandust tegi. Samas olin ma päris hea kakleja.

Ma mäletan, et tundsin end seejuures ebamugavalt, aga ega muud ka nagu üle ei jäänud kui rusikad käiku lasta. Üks poiss oli kord lüüasaamisest nii häiritud, et kavatses mulle pärast tunde kambaka korraldada. Kui jutt sellest minuni jõudis, olin üsna kohkunud. Õnneks oli ühele klassiõele isa autoga kooli vastu tulnud ja viis mindki turvaliselt koju. Mõnes mõttes oli see õppetund kogu eluks – ega teiste autunnet ei ole mõistlik niisama heast peast riivata.

Mis oli koolis kõige raskem või ebameeldivam?
Ma arvan, et paljudel lastel on koolis mingi periood, kui tundub, et neid ei mõisteta ning kõik teised on nende vastu. Oli ka minu elus selline aeg. Kirjandus, kunst, perekond ja sõbrad väljastpoolt kooli olid siis suureks toeks.

Klassiõhtud ja koolipeod?
Koolipidudest ei ole mul eriti häid mälestusi. Neid sai alati oodatud ja pärast kangesti pettutud.

Kelleks sa tahtsid kooliajal saada?
Kunstnikuks. Soov pärast keskkooli jätkata õpinguid toonases ERKI-s oli mul juba seitsmendas klassis.

Milline on hea õpetaja?
Intelligentne ja suure südamega.

Kui saaksid soovitada ühte raamatut, mis peaks olema lastele lugemiseks kohustuslik, siis see oleks…

Midagi lastekirjanduse klassikast, näiteks Carlo Collodi „Pinocchio seiklused“. Kevadel ilmus see Enrico Mazzanti originaalillustratsioonidega – väga tore raamat.

Mida soovitad ja soovid kooliminejatele ja kooliskäijatele?
Ma soovitan olla üksteise vastu kena. Õpetajatel laste vastu ja lastel õpetajate vastu, lastel omavahel ja õpetajatel omavahel. Nendegagi võiks olla sõbralik, kes meile mingil põhjusel ei meeldi. Teravused ja halvasti ütlemised tuleks püüda alla neelata ning vähem klatšida.


Piret Raua lasteraamatud leiad Rahva Raamatu kauplustest ja e-poest.
Septembri alguses on oodata Piret Raualt esimest täiskasvanutele mõeldud romaani. “Initsiaal purjeka ja papagoiga“ räägib tunnustuseihalusest, mis suuremal või vähemal määral mõjutab kõigi tegelaste väärtushinnanguid ja valikuid. Samas on siin juttu ka eneseotsingutest kunstis ja väljaspool kunsti.