Racheli nime kandev naine jagas Twitteris vestlust sõbrannaga. Ta palus viimasel kirjeldada elu kõige kohutavamat kohtingut.

"Igatahes, see kutt kirjutas mulle, et kanna palun musta kleiti – sind ootab ees üllatus," alustab sõbranna. "Ma olin nagu, et nii romantiline. Vestlesime autos ja kõik läks hästi. Kuni me keerasime. Ja mulle tundus, et tegemist on väga veidra kohaga. Siis ma nägin silti – krematoorium."

"Ta sõitis selle ette, ma küsisin, et kas sul on kütus otsas. Ta ütles, et ei ole. Tahtis lihtsalt, et keegi koos temaga sellele üritusele tuleks. Ja mõtles, et kui ta oleks mulle rääkinud, siis poleks ma tulnud."

"Ta siis sõitis maja ette ja ma mõtlesin, et ma ei pääse siit kusagile. Mõtlesin, et metsa kah – mis on kõige hullem asi, mis juhtuda saab. Need olid tema vanaema matused."

"Inimesed olid kurvad ja nutsid, ma ei saanud enam ära minna, ma oleks siis eriline libu olnud," meenutas sõbranna.

Rachel oli üllatunud ja päris sõbrannalt, et kas ta tõesti jäi matustele.

Sõbranna vastas, et "jäin". "Kujuta ette, et ma oleks krematooriumi ette takso tellinud. Ma peietele ei jäänud. Aga ta hoidis mu kätt ja nuttis, ma ei saanud ära minna.

"Kõik rääkisid ainult lahkunust, keegi mind tähele ei pannud. Ta lihtsalt tutvustas mind kõigile. Isaga ma ei kohtunud, aga ema oli vist mingeid ravimeid võtnud. Xanaxit või midagi sellist. Igatahes ta nuttis ja ma siis pidin seda võõrast meest tolle perekonna ees lohutama. Tuli välja, et tema tüdruk oli mehe mõned nädalad varem maha jätnud. Perekond tahtis väga selle tüdrukuga kohtuda. Ju ta siis otsis mingi suvalise tüdruku, kes temaga tulla saaks," lõpetas ta loo.

Hea lugeja, milline on olnud sinu kõige hullem esimene kohting?