Kontsadel teismeline põhjustas poe sissekäigu juures ahelkokkupõrke
Kord ühel suvepäeval, kui olin Tallinnas sugulasel külas, otsustasime hakata küpsetama. Avastasime aga, et vajalikud toorained on puudu ning peab poodi neid hankima minema. Olin siis teismeline ja sättimine võttis omajagu aega.
Panin ilusad kingakesed jalga ja kleidi selga ning hakkasin enesekindlalt kaubanduskeskuse poole sammuma. Tundsin ennast väga kenana, sest olin oma välimusega palju vaeva näinud ning püüdsin inimeste pilke.
Kahjuks ei arvestanud ma sellega, et poe sissekäigu juures oli maas aukudega jalamatt. Sain sellel paar sammu teha, kui takerdusin kontsaga ühte nendest aukudest ning lendasin käpuli. Minu otsa koperdas veel üks noormees ning tema otsa omakorda veel keegi.
Taibates, et olen põhjustanud ahelkokkupõrke poe sissekäigus, püüdsin kiirelt enda kinga kontsa lahti päästa ja sealt kaduda. Ka noormees oli ennast vahepeal kogunud ning püsti tõusnud. Muigega uuris ta veel, kas jäin terveks ning läks siis oma teed.
Oleksin tahtnud maa alla vajuda, aga poes oli vaja ära käia. Sugulase juurde tagasitee ei möödunud enam sugugi nii enesekindlalt. Toa uksest astusin sisse ühes käes jahu ja teises võipakk ning põlved marraskil. Küsimuse peale, mis minuga juhtus, puhkesin naerma ning edasine päev möödus seda vahejuhtumit meenutades.
Ma ei teagi, kas mulle valmistas rohkem piinlikkust tõsiasi, et kandsin koperdamise hetkel seelikut ja mulle koperdas otsa noormees või hoopis see, et tunnistajaid oli palju. Ma arvan, et kõik see kokku oli parajalt naljakas. Vähemalt nüüd on midagi meenutada ning poodi minnes vaatan alati hoolikalt, kuhu ma astun.
