"Minu arvates on Prantsusmaa parlamendi otsus lühinägelik ja nutiseadmete koolis ärakeelamine pole tark otsus," ütles Agur. "Loomulikult mõistame, milles on probleem: õpilased viibivad palju aega oma nutiseadmetes, nii vahetundides kui ka tundides. Aga see peaks olema ikka koolikultuuri ja kooli sisekorra reeglite järgi lahendatav küsimus, mitte riikliku piiranguna," arvab koolijuht.

Aguri sõnul on olukorra lahendus lihtsam, kui esialgu paistab. Palju sõltub ka õpetajatest ja nõudmistest ning kokkulepetest klassiruumis. "Koolil peaks endal olema õigus ja vabadus oma õppetööd korraldada ja reeglid kehtestada, mitte riigil üle koolide peade," sõnas Agur Delfile.

Uurides, kas Aguri arvates kasutatakse koolides liialt palju nutiseadmeid, arvab mees, et praegu on see igati mõistetav. "IKT ajastul, millesse oleme jäädavalt sisenenud, peaksid inimesed just oskama nutiseadmeid mõistlikult kasutada nii õppeprotsessis kui ka eluks vajalikeks toiminguteks," arvab Agur. Ta lisab, et on mõistlik, kui kool käib ajaga kaasas, areneb selles valdkonnas ja õpib ka ise uusi oskuseid juurde.

Samas nendib Agur, et nutiseadmete kasutamine koolis ei tähenda seda, et õpilased võiksid ohjeldamatult teineteisele sõnumeid saata ja mänge mängida. "Nutiseadme kasutamine õppetöös toimugu ikka vajaduse, kokkulepete ja mõistlikkuse järgi. Nii, kuidas see toetab kõige paremini õppija arengut õppetöös," ütleb Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor.

"Ja kindlasti hõlmavad kooli oma reeglid ka olukordi, kus nutiseadmeid ei kasutata: näiteks vahetunnid ja enamik tunde. Aga seda kõike saab kool ise korraldada, mitte ei tohiks ega peaks seda riik tegema," lisas ta lõpetuseks.