Kõrgharidus muutub järjest kasutumaks

Viimase kümne aasta jooksul on kõrgkoole tekkinud nagu seeni peale vihma. Kõrgkoolis õppimine on prestiižne ja neid, kes ühtegi neist sisse ei saa, peetakse luuseriteks ja lollideks. Kindlasti õpitakse ka teadmiste pärast, kuid üheks oluliseks ülikooli mineku ajendiks on ka helgema tuleviku kindlustamine. Ehk siis huvitav töö ja hea palk.

Aga kas kõrghariduse omamine suurendab šansse saada hea töö? Või üldse mingisugunegi töö? Statistika näitab, et töötud inimeste hulgas kasvab järjest äsja kõrghariduse omandanute osakaal. See tähendab seda, et üha rohkem kõrgkooli-lõpetajaid ei leia tööd. Põhjuseid on mitmeid: - tööotsijad eelistavad kogemustega töötajaid

- tutvused töökoha saamisel on väga olulised (vanematel inimestel rohkem tutvusi)

- kõrgetel kohtadel on juba praegu noored inimesed (30-aastaste põlvkond), kes oma kohti niipea ei vabasta

- kõrgharidusega inimeste ületootmine

Viimane põhjus on töötuse tekitamisel kõige fundamentaalsemaks teguriks. Kõrgharidusega inimesi on lihtsalt liiga palju. Kõigile ei jagu enam nende võimetele ja soovidele vastavaid töökohti.

Riik esitab riiklikele ülikoolidele tellimusi. Need on numbrid, mille arvutavad välja spetsialistid ja mis näitavad, kui palju üht või teist eriala õppinud inimesi on ühiskonnale vaja. Kui palju on töökohti, kuhu on vaja sotsiolooge, majandusteadlasi, juriste jne. Kuid tegelikult on nende erialade esindajaid palju rohkem, sest lisaks riiklikule tellimusele õpivad väga paljud noored oma raha eest kõikvõimalikes eraülikoolides.

Vaatamata suurele tööpuudusele on Eestis teinegi probleem — kvalifitseeritud spetsialistide puudus. Kaks üksteisele vastukäivat fakti. Probleem on kutsekoolide madalas prestiižis. Kutsekoole, rakenduslikke kõrgkoole, keskerikoole jne kardetakse kui tuld. Kui ei saada riiklikku ülikooli, makstakse kümneid tuhandeid selleks, et erakoolis kõrgharidus saada. Võetakse kergekäeliselt õppelaenu. Kuid võimalus jääda vaatamata heale haridusele töötuks aina kasvab. Tõenäosus kindlale tööle saada on kõigil õmblejatel, ehitajatel, inseneridel, infotehnoloogidel, med-õdedel palju suurem, kui populaarsete erialade esindajatel: haldusjuhtidel, sotsioloogidel, majandus-teadlastel, või psühholoogidel.

Unustatakse ka üks väike pisiasi — kõigile inimestele ei sobigi akadeemiline haridus. Inimesed on niivõrd erinevate võimete ja eeldustega. Võibolla läheb sinus kaduma suurepärane ja võimekas arvutispetsialist, insener, hotelliteenindaja, politseinik, füsioterapeut, õde või kosmeetik!

Selle asemel saad üheks keskpäraseks majandusteadlaseks tuhandete samasuguste seas ja võib-olla isegi vihkad oma eriala. Ära lase ühiskonna survel oma elu ja karjääri ära rikkuda! Otsusta selle kasuks, mis sind huvitab ja mis sulle sobib. Sest kõrgharidus võib teha küll rikkaks, aga võib ka nälga jätta.