NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
08.02.2016 11:42
Kontrolltöid on palju lihtsam teha, kui oled tunnis tähelepanelikult kuulanud, ja kodused ülesanded võtavad samuti vähem aega.
Ütleb minu aastatetagune kogemus.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    08.02.2016 12:29
    Tunnis ei saa enam kuulata, sest keegi ei ole enam tunnis. Kõik on online.
    08.02.2016 14:13
    Sa võid ju tunni ajal tähele panna aga kui pead ikkagi kodus iseseisvalt lugema 20lk uut teksti nii, et suudad seda ümber rääkida, lahendama portsu ülesandeid keemias, füüsikas ja matemaatikas, õppima pähe portsu sõnu, kirjutama koduse kirjandi, jne. siis pole sellest tunnis tähelepanemisest ju abi, aega võtavad nad ikka.

    Kontrolltöö peaks olema asi, mille jaoks valmistad ette nii, et vaatad kogu materjali üle, ka oivikute puhul, tunnikontroll aga see, et mahuks max. viimase 5-6 ajal õpitu, mis veel tähelepanu puhul peaks mälus olema aga nüüdsel ajal see enam nii pole, küsitakse ikka kogu teema raames ja halvemal juhul ka veel suuremat mahtu.
    10.02.2016 12:16
    See, et ei suuda ümberrääkida, on tingitud sellest, et raamatuid ei loeta. Nende lugemine seda oskust just arendab.
    Küll täna tehakse noortele liiga. Nad peavad õppima. Jama värk. Lase aga kohe asutust juhtima. Neid lapsülemusi on nähtud. Tulevad väge täis ja CV nagu hallipäisel professoril. Laamendavad ja lammutavad ja ongi kõik. Lastakse lahti, siis lähevad edasi lammutama, sest CV on jälle ühe kogemuse võrra rikkam.
08.02.2016 11:47
Saaks küll, kui õpilane nädala sees sotsiaalmeedias ei istuks.
08.02.2016 12:07
muidugi saab puhata pühapäeval. see on puhtalt aja planeerimise ja kasutamise küsimus.
08.02.2016 12:17
Ei kujuta ette, mis veel siis saab, kui töö, laste kõrvalt on vaja täiendõppida, juurde õppida, ümber õppida või kraad omandada. Keskkoolis, ülikoolis õpi põhjalikult vaid seda, mis valdkonnas plaanid edasi liikuda. Kõik ülejäänud on prügi ja nii suhtugi sellesse. Pärast unustad kõik niikuinii. Olenevald valdkonnast peame kõik oskama hästi keeli, kõik ülejäänu on valikute küsimus, kas mata, bioloogia, füss, keemia, ajalugu jne. Kõik need õppeained on omavahel seotud vajaduspõhiselt ikka väga minimaalselt. Kõike ei saagi teada - see on võimatu ja täiesti ebavajalik. Eestis juurutatud hinnetele õppimine on täiesti mõtetu tegevus, aga meie ühiskond on harjunud asendustegevustega, hea statistika näitamise ja plaanide ületamisega juba nõukajast saati. Kui sellest saad aru, on edasi kõik lihtne!
    10.02.2016 15:57
    Teil on väga rumal arusaam.Näiteks kui lähete õppima arstiteaduskonda siis milleid haiguseid teie tundma õpite ja millised teie jaoks prügi on?Ka keemiat ja füüsikat peab arst hästi tundma.Ta peab teadma kuidas organism reageeri ühele või teisele ravimile ja milliseid ravimeid tohib koos tarvitada ja milliseid mitte.
    Rääkimata,et insenerid ei tunne füüsikat,keemijat ega matemaatikat, siis kõik nende tööd hakkavad kohe lagunema.Bioloogid peavad hästi tundma keemiat,ajaloolased peavad tundma ka keemiat ja matemaatikat,muidu ei saaks väljakaevamisi teha.Keeli peavad jah kõik ka tundma, sest muidu ei saaks nad uutest avastustest midagi teada.
    11.02.2016 12:11
    Mida teeb arst täpisfüüsikaga? Mida teeb ehitusinsener füüsikaga? Peale teadmise ,et raskusjõud mõjub allapoole ja on olemas ka teised jõud? Keemia ja bioloogia - jah koos. Mata ja füüsika kah jne. Aga kõike pole vaja. Ajaloolane peab oskama pigem loogikat kui matemaatiakat - sama ka IT mehega. Insener, kes tegeleb materialidega, peab teadma keemiat, aga ülejäänut vaid pinnapealselt. Mida hakkab insener peale kirjanike elulugude tundmisega? Ütlesingi ju vaid, et õppige seda, mis on oluline antud suunal ja antud valdkonnas. Silmaringi saab laiendada ka lähtuvalt iseenda huvidest, mitte peale surutud ühiskondlikust survest. Puhas demagoogia on väita ,et 1 haigus on prügi ja teine mitte, samas sügava integraali hingeelu tundmine võib olla vabalt "prügi". Võin julgelt väita, et näiteks ehitusinseneril pole 95% juhtudest vaja ei ülikooli tasemel füüsikat, elektroonikat, filosoofiat, joonistamist ja mikroökonoomikat. Kui on vaja 1-te neist, on see juba septsialiseerumine teatud insenerispetsiifilise valkonna suunas. Olenevalt inimese suunitlusest on pool õpitavast alati "prügi." Kui võtta sügavalt spetsialiseerunud arsti, siis ka nemad väljaspool oma valkonda suud ei pruugi ja ühiskonnale vajalikke teadmisi ei oma. Kõik, mis nad on õppinud, on vaid silmaringi laiendamiseks. Samas pole nendele asjadele hindeid üldse vaja, sest ainuke vajadus on oskus see informatsioon ülesse leida suunitluse muutumisel. Üks asi on ainet tunda, teine asi on seda osata ja "kolmas asi on leida ülesse see vajalik selle prügi seest, mida kõike korraga kaela kallatakse." Eriti ülikoolis, kus olenemata erialast saavad kõik ühte moodi ühesuguse keerukusastmega "prügi" ja seda meeletutes kogustes.
08.02.2016 12:26
Ei lasku autorit kritiseerima, sest iga inimene on omamoodi ja saab omamoodi asjadega toimetatud. Räägin puhtalt omast kogemusest ning see ütleb selgelt, et kõik keskkkooli ajal, nüüd ca. 15 aastat tagasi, olid kõik probleemid seotud, suhtumisega ning ajajuhtimise, õigemini selle puudumisega. Ei tasu seda juttu võtta "Oh minu ajal oli rohi rohelisem ja taevas sinisem", see on reaalne kogemus isiklikust elust.

Kusjuures suutsin täielikult "Kooli Rongist" maha jääda 11. klassis, kus valituks osutuski hommikune uni ning "sotsiaalne elupõli", kuid aasta lõpuks sai ennast kokku võetud ning "tunnistus ei tulnudki nii kole nagu oleks võinud karta", 12 tuli juba mõistus pähe ning koolielu käis juba paremat rada.

Alati võib vestelda teemal, kuidas elu on raske ning tegelikult ei mõista sind keegi, kuna sinu olukord on erinev, sinu aeg on erinev ja sina oled erinev, kuid reaalsus on see, et printsiibid on aastatega vähe muutunud - suhtumine ja aja juhtimine annavad enamuse sinu tulemusest.
08.02.2016 12:56
Olen kirjutajaga nõus - süsteem vajab muutmist! Koolid, mille juhtkond on üksnes kõrgetele saavutustele orienteerunud: olümpiaadivõidud, konkursside esikohad jms - on tavaõpilase jaoks surm. Neist lihtsalt vaadatakse üle, nad on õpetajal särva tulemuse saavutamiseks jalus. Nii ei tohiks olla! Vaadakem pisut Skandinaavia poole. Nende õpilased pole PISA ja muudes testides esirinnas, kuid õpikoormus on väiksem ja NB! - õpilastele MEELDIB koolis käia! Inimene on mitmekülgne olend ja ainult teoreetilise tahu lihvimisest tema terviklikuks arenguks ei piisa. Lisaks on vaja elamusi, häid elamusi, praktilisi kogemusi, suhtlemist jpm, et end väärtuslikuna tunda. Kui õpilasel ei jää aega huvialaga tegeleda, kust tuleb siis õpimotivatsioon? Enamus eesti koole toodab ikka veel "ainekuivikuid", kes ei oska nende teadmistega elus midagi peale hakata.
    10.02.2016 11:21
    Õigus ! ca 60 % õppekavas on päriselus tegelikult mittevajalik. KÕIKE ei olegi võimalik teada ja KUI keegi jätab meelde, et nt. 13.sajandil keegi ? võitis mingi lahingu...või mitu grammi kaalub koolibri muna....kuidas elus need teadmised võiksid kasulikud olla, kui õpilast huvitab hoopis füüsika...või muusika...jne.jne. Küsige õpilastelt, kas nad tahavad igal hommikul kooli minna või nad peavad jälle minema....?! Muuta tuleks õppekavad tänapäevasemaks ja lõpetada laste kiusamine !
08.02.2016 13:43
Tundub, et nii mõnelgi eelmisel on kooliteest juba päris pikk aeg möödas, seega ei teata enam hästi, millest jutt käib. Laupäeval õppinule võin öelda, et 35 laupäeva asemele keevitati terve 12. klass otsa, kuna mahud hakkasid muutuma keerukaks ja mõisteti, et selle ajaga enam ära ei majanda.

Ka sellest ajast on mahud olnud pidevas kasvus. Mul on endal keskkoolis pea 20 aastat möödas aga kontakt koolisüsteemiga on erinevaid teid pidi suhteliselt tugev siiani ja võin kinnitada, et "minu" ajast on nõudmised oluliselt suuremad ka samades koolides, kus ise käisin.

Toon ühe näite. Kui ma koolis käisin (enne interneti laia levikut, see hakkas levima kuskil keskkooli lõpu poole) tähendas refferaadi või uurimustöö kirjutamine seda, et läksin raamatukokku, võtsin paar-kolm teost, parimal juhul ühe, sirvisin nad läbi, leidsin endale vajaliku info, kirjutasin mustandi ja puhtandi ning asi vask. Puhtandi kirjutamine on üldjoontes muide suht masinlik tegevus, mille ajal aju puhkab. Kokku võttis see küll aega kuid mitte väga palju võhma - keegi ei oodanud, et sul oleks asjast liiga hea ülevaade - opereerida tuli siiski kooli ja kohaliku raamatukogu inforuumis. Nüüd aga teavad kõik osapooled, et Internet sisaldab enam-vähem kõigest enam-vähem kõikke ja oodatakse ka palju suuremat info haldamise võimekust ning paarist-kolmest allikast enam ei piisa, nõutakse allikakriitilisust, millega mina puutusin päriselt kokku alles ülikoolis ning kuna õpetajatel on mulje, et protsess on lihtsam (noh, otsid internetist ju, oleks sa omal ajal näinud, kuidas me raamatukogus tuhnisime) siis esiteks nõutakse suuremat mahtu ja teiseks võetakse selliseid asju ette oluliselt tihedamalt.

Allika leidmine on küll lihtsam, kuid läbitöötamine täpselt sama mahukas kui enne ning kui mul oli lihtne selles mõttes, et allikaid oligi näiteks 5 ja mina võtsin 3 siis nüüd on neid 5000 ja katsu sa neist oluline välja korjata.
    08.02.2016 14:00
    Mõned ained on suhteliselt staatilised nagu matemaatika, kehaline või muusikaõpetus kuid teistes ainetes kuhjatakse mahtu juurde ilma tundide arvu suurendamata ja see tekitabki koduste tööde mahu suurenemist. Mahu suurenemine on ka loogiline, sest info hulk suureneb ju iga hetkega, kuid kas me ikka veel peame teadma peast kõiki neid asju, mida meile õpetatakse samas kui meil on see info igal hetkel mõne nupuvajutuse kaugusel.

    Mu põhikooliaegsele klassikalisele protestile - "miks ma pean nii palju peastarvutamist õppima?" - anti mulle ka klassikaline vastus - "ega sul siis kogu aeg kalkulaator taskus pole!" osutus juba mõne aastaga valeks ja nüüdsed õpilased tunnetavad väga hästi, et kuupäev, millal lõppes Verduni lahing on neile iga hetkel kättesaadav, miks peaks ta seda kuupäevaliselt teadma? See võtab ka motivatsiooni maha, sest kui õpilane võiks teada Esimese maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi, siis mingi lahingu kuupäevad on ju enamikule tähtsusetud ent küsitakse tihtipeale just neid mõtetuid fakte.
    08.02.2016 22:53
    Rusujuur, ära üldse nendest uurimistöödest räägi! See on totaalne lisamaht mõlemale poolele. Ja lõpuks on ikka nii, et kirjutatakse viimasel minutil töö valmis, juhendaja saab seda näha selleks, et komakohad parandada ning kui retsensendiks on kolleeg, kes teab kuidas tegelikku retsensiooni kirjutada, siis on hea, kui õpilane töö eest neljagi vähemalt saab....
08.02.2016 22:48
Aga see laps ju kirjutab jumala õiget juttu! Ma töötan koolis ja õpetan matemaatikat. Ja just gümnaasiumis. See on tegelikult õudne, mis toimub. Noortel, kes ei ole reaalainete kallakuga klassis, on neljal päeval nädalas matemaatika, mõnel päeval isegi kaks tundi. Abiturientidest ma ei hakkagi rääkima: neil on praegu 8 tundi matemaatikat. Ja miks niipalju? Sest kusagil 20.-22.aprill on neil juba lõpukell ning algavad riigieksamid. Ja ma arvan, et te kõik teate võtmesõna: riigieksamid alates aprillist. Seega on nii, et vähemalt 10-15 tundi jääb andmata ainetes, kus on mitu kursust. Kahjuks aga õppekava kuulub täitmisele ning kui seda ei tee, saad nii et tolmab. Lõpetasin iseseisvuse alguses ülikoolis matemaatika ning ei töötanud erialasel tööl. Neli aastat abikaasa töö tõttu vahetasime elupaika ning minule oli ainukeseks võimaluseks tööle kooli. Sain ka lõpuklassi matemaatika ning praktiliselt esimest päevast taoti juhtkonna poolt meile: riigieksamid ja edetabel. Noh, mis puutub minu ainesse, siis aprilli alguses läksin tookord õppealajuhataja juurde ja tundsin huvi: abiturientidele 20 tundi jääb andmata + 10 tundi õppeaasta jooksul kulunud mingitele kooli üritustele. Mulle öeldi ilusti: need 30 tundi oleksid pidanud täiendava materjalina andma kodutööna. ISESEISVA TÖÖNA! Matemaatikas, mis valmistab niigi paljudele peavalu. Eelmine aasta tuli aga uus juhtkond ning 12.klassi tunniplaan tehti nii, et eksamiainetes kõik tunnid kuuluvad andmisele. Ja nii me 12.klassiga vehime 8 tundi nädalas praegu matemaatikat. Sellel noorel, kes kirjutas antud loo, on õigus: meie haridussüsteemis on midagi kõvasti viltu. Õpilased peavad vehkima patakate kaupa töid, õpetajatele nõuab juhtkond teatud hulga kontrolltööde tegemist, iga mõne tunni pärast peab olema hinne jne ning ka e-õpikutele tuleb üle minna. Sest eksamid hakkavad paari aasta pärast toimuma internetis. Muide, e-õpikutest: meil on koolis noor ja innovaatiline ajaloolane - noormees on asjalik ning läks gümnaasiumis e-õpikutele. Ühele klassile abiturientidest sai e-asjandusest kõrini ning nõudsid, et ühiskonnaõpetuse 2.kursus oleks paberkandjal õpikut kasutades, mitte e-õpik. Põhjus lihtne: 90% sellest klassist valis selle aine eksami. Äkki tõesti peaks hakkama reformima õppekavasid. Näiteks matemaatikas ei lähe neil ju pool asju vaja ja ega neid minu omad ei õpi kah. Muidu oleks hullumaja kuubis.
    10.02.2016 13:23
    Ma ei uskunud, et pean oma elus matemaatika õpetajale selgitama, et matemaatika on igasuguse targa elu alus, võiks öelda, et kõigest koolis õpetatavast ja õpitavast kõige olulisem, sest õpetab süsteemset mõtlemist, loogikat ja seoseid. Paraku polnud ma ka ise selles aines kõige tugevam, mistõttu kannatab oluliselt ka praegune sissetulek. Humanitaare on meil nagu kirjuid koeri ning pole ime, et enamusele pole rakendust. Viltu pole meie haridussüsteemiga midagi, lihtsalt tööpõhine mentaliteet on asendunud lihtsalt läbisaamise ja vingumispõhise mentaliteediga. Soovitus Teile, kui ei meeldi, pole mõtet niisama koolis ametis käia ja sooja auru välja ajada, minge tööle. NB!
    Kuna ma Teid ei tea ega tunne, panin kirja oma emotsiooni, mida tundsin Teie kommentaari lugedes... Vabandan kõige eest mida tajute solvavana, aga siis lugege oma kommentaar veelkord üle.
09.02.2016 18:52
Õppisin Tallinnas Erakoolis 5.-6. klassis ning siis Tallinna Kesklinna G5 eliitkoolis. Suhteliselt harva õppisin kodus kauem kui 1 tund. Tundides kuulasin alati tähelepanalikult õpetajaid ja tegin ülesandeid kaasa. Sain vist gümnaasiumi lõputunnistusele mõned neljad, ja vist neljas aines kiituskirjad. Jõudsin käia ka olümpiaadidel (geograafia, ning kirjutada eesti keele olümpiaadiks 20-leheküljeline uurimustöö, mis sai eripreemia).
Puudusin koolis oma klassist kõige rohkem. Iga nädal vähemalt üks päev (enamasti), vahel ka 1 kuu järjest (kuna ei viitsinud koolis käia). Kui kooli tagasi läksin, õppisin asjad järgi ja tegin kontrolltööd enamjaolt 5-tele (ei tuupinud, minu eesmärk mitte 3-sid saada).
Kokkuvõtvalt võin öelda, et kulutasin koolile ja koolitööde tegemisele väga vähe oma ajast, kuigi õppida anti väga palju minu koolis ja hinnati rangelt. Paljud klassikaaslased arvasid, et tuubin kodus, kuna mul olid head hinded. Kodus tegelesin enamjaolt kõige muuga peale õppimise - arvutimängud jm. Seega - kui veidike taipu on ja koolis kuulad, siis saab väga kergelt hakkama.
10.02.2016 11:07
Jutt Jumala Õige ! Ammu juba oleks AEG muuta õppeprogramme tänapäevasemaks s.t. keskenduda NB ! ÜLDÕPPELE ja sealt edasi selekteeruvad juba suunad, kuhu õpilane sooviks suunduda ja kuhu tal' ka võimed paremini lubavad suunduda. Liiga palju on päris-elus absoluutselt mittevajalikku õpilaste programmides ja see "balansina" teebki õppimise liiga koormavaks. No kuidagi ei ole õpilasel tarvis peensusteni pähe tuupida nt. mingi ajaloos toimunud sündmuse detaile....või ülikeerulist matemaatilist võrrandilahendit....jne.jne. - tänapäeval on üdini aktuaalne väljend: " tark ei saa olla see, kes teab vastuseid, tark on see, kes oskab LEIDA vastuseid !!!" IT on juba täna arenenud selliselt, et KÕIK vastused on leitavad. Ja informatsiooni on aastatuhandete jooksul kogunenud sedavõrd palju, et mitte ükski inimolend lihtsalt ei ole võimeline kõike teadma ! Kokkuvõtteks: õppeprogrammid tuleks "puhastada mittevajalikust balansist ja kokku tõmmata" nii, et nt. keskastmest edasi toimuks nn. suuna valik ja siis keskenduda põhjalikumalt valitud suuna studeerimisele ! Tulemused muutuvad silmnähtavalt - fakt ! Ja ka õpilaste praegune liigne koormus taanduks normaal-tasemele ning kindlasti muutuks ka õppimine positiivselt huvitavamaks, lastel jääks rohkem aega kehaliseks erenemiseks ja lõpetanute tase tõuseks silmnähtavalt. "Tee vähem, aga tee HÄSTI !!" Ehk: kui üritad õppida KÕIKE, siis lõpuks ei tea millestki piisavalt !
    10.02.2016 14:26
    See vastuste "leidmine" on üks tavaline müüt ja rumalate eneseõigustus. Info leidmine on kõige madalam tase, seda suudab iga rumal ning avastab siis, et "kõigi haiguste ravi" on mürgiste klooriühendite joomine või mõni muu sama rumal tegevus. Natukene kõrgem tase on info eraldamine mürast ehk nagu vanasõna ütleb terade eraldamine sõkaldest, kolmas tase on info analüüsimine ja neljas selle kasutamine. Aga kolme viimast rumal ei suuda, sest need eeldavad teadmiste olemasolu, ja mida aste edasi, seda laialdasemaid. Neid ei saa ilma õppimata ja teadmiste omandamiseta, muidu oleks see sama hea, kui üritada maja ehitamist ilma ühtegi ehitusmaterjali omamata.
    Mis puutub õppekavadesse, siis arvestades kaasaja vajadusi peaks oluliselt paremini läbi mõtlema reaalainete, eriti matemaatika õpetamise ning funktsionaalse lugemisoskuse omandamise. Kõik muu omandab tark inimene isegi, rumalale aga polegi midagi tarvis.
10.02.2016 15:12
Väga paljud gümnaasiumis käivad õpilased töötavad kooli kõrvalt. Ettekandjate, müügiagentide, koristajatena jne. jne. Ka hilistel õhtutundidel.
Eks see võtab ka aja ja väsitab. Tavaliselt ei tehta seda raske materiaalse olukorra pärast, vaid oma raha vajadusest.
10.02.2016 15:37
Ei usu,et nüüdsed programmid on palju vanadest suuremad.Arvutiõpe on ainus uus asi mis on juurde tulnud.Minule, nii nagu ka teistele vanadele inimestele tundob,et meie olime peale lõpetamist tunduvalt targemad,haritumad,viisakamad,intellig entsemad.Muidugi alati leidub erandeid.
Kaasajal on noortele palju halbu ahvatlusi.Väsigu nad parem õppimisega, kui hakkavad oma vaba aega sisustama kampades joomise ja narkootikume proovimistega.Politsei aegajalt teatab kui palju joobes ja narkouimas noori on kinni peetud.Minu kooliajal selliseid asju ei olnud ja kui mõni erand võis juhtuda,.mina küll ei tea sellist juhust oma koolis,oli see koolist kohe läinud.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega