Kui uni on magus… aga õppima peab

Mida lähemale hiilib koolivaheaeg, seda vähem õpilane magab. Poolaasta lõpus avastab ta järsku, et tänu edukale viilimisele, paarile haigushoole ning loomulikult ka laiskusele on esitamata tööde arv märkamatult suureks kasvanud ning et pedagoogist on saamas vaenlane number üks, kelle arvamus veerandihindest õpilase omaga kohe kuidagi kokku ei lähe.

Ainuke võimalus oma olukorda parandada on õppima hakata. Algus ei tundugi väga hull — kui uneaega vähendada või sellest hoopiski loobuda, peaks hakkama saama. Selge on aga see, et ilma abivahenditeta Une-Matit igavesti eemale peleta ei õnnestu…

Esimene “unetõrjevahend“ — must kohv. Kohvi valmistamisel lahustub jooki umbes 85-90% kohvipurus leiduvast kofeiinist ning selle mõju peaks ilmnema umbes poole tunni jooksul. Kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, aitab keskenduda ja peletab une, peale selle mõjub igati positiivselt õpilase fantaasialennule, mistõttu ei teeks paha kirjandi kirjutamise ajaks endale tassike musta vedelikku kõrvale võtta. NB! Musta, sest suhkur, koor ja ka kohvipaks vähendavad kofeiini mõju.

Kui õpilasele kohv ei maitse, joob ta tõenäoliselt Coca-Colat, mõnd energiajooki või hoopis teed. Ka need sisaldavad kofeiini ning peaks kirjutuslaua taga uinumise välistama. Julgemad hiilivad veel rõdule suitsetama — ka nikotiin ergutab närvisüsteemi, inimene muutub ärksamaks, enesetunne ja keskendumisvõime paranevad.

Eelpool toodud ainete mõju ei ole eriti pikaajaline, kui neid just suurtes kogustes ning pidevalt ei manustata. See oleks aga tülikas ning isegi võimatu. Ja nii mõnelegi kärsitumale õpilasele tuleb appi amfetamiin. Paar “kommi” ning ärkvelolek vähemalt järgmise päeva õhtuni on garanteeritud. Peale selle ei pea ta ka söögi pärast muretsema, sest isu ju niikuinii ei ole. Maailm tundub igati positiivne ning energiat jagub küllaga.

Elu on ilus. Terve veerandi materjali saab omandada nädalaga ning probleemid lahenevad justkui iseenesest. Võib-olla. Kuid vaadakem asja teist poolt.

Õpilane, kes neljapäevaks tõenäoliselt juba stressi käes vaevleb, peaks kohvist loobuma — stressiseisundis on kofeiinil vastupidine mõju ülalnimetatuile. Lisaks süvendab aine depressiooni ning kel kalduvus paanikahoogudeks, vallanduvad need just kofeiini toimel. Sama lugu on ka muude kofeiini sisaldavate jookidega.

Nikotiini kahjulikkusest pole mõtet rääkidagi. Selle ergastav mõju on lühiaegne ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nahk muutub külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini jne. Lisaks risk haigestuda kopsuvähki.

Nagu juba mainitud, amfetamiini mõju all olles enesetunne ja meeleolu tõusevad. Järelmõju on aga tihtipeale masendus ning magamatuse tõttu võib esineda teadvuse kaotust. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub, mille tagajärjeks on hammaste lagunemine. Söögiisu kaob, põhjustades tugeva kõhnumise — tekib düstroofia. Aine mõju möödumisel isu järsult suureneb. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada jälitusluulusid. Mõnikord ka ajuverejookse, halvatust ja krampe ning ajukahjustusi. Tundub justkui leping kuradiga — esialgu saab kõik nagu imeväel korda, aga hiljem peab siiski põrgusse minema.

Õpilane on nõus maksma — ta ei saa aru, et see kõik ei ole mitte tasu saavutuste eest vaid trahv laiskuse pealt. Alles sealsamas põrgus meenub talle vanaema korrutatud rahvatarkus: “Tänaseid toimetusi ära viska homse varna!”.