Kuidas aitasid õpingud TTÜs kaasa viie noore Eesti tippjuhi edule

Tallinna Tehnikaüliool (TTÜ) kuulub 3% maailma parimate ülikoolide sekka, tagades oma tudengitele konkurentsivõimelise hariduse. Loe, kes on need 5 edukat noort juhti, kelle karjäär sai TTÜs õppides hoo sisse.

Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees

Robert Kitt (37) on suurettevõtte juht, kelletaolist teist Eestist ei leia. Eesti suurima panga juht õppis TTÜs algul majandust ja kaitses juba 28-aastaselt loodusteadustes doktorikraadi, mis tegi temast esimese doktorikraadiga pangajuhi Eestis.

„Õppisin TTÜs kahes erinevas teaduskonnas. Arvan, et kõige suurem tugevus või oskus, mille TTÜst sain, on interdistsiplinaarne ehk valdkonnaülene tunnetus. See tähendab, et suudan probleeme või küsimusi vaadelda erinevate nurkade alt, mitte ainult kitsalt majandusteadlase vaatevinklist,“ ütles Kitt.

„TTÜ on kõige õigem kool neile, kes tahavad leiba teenida valdkonnas, kus peab arvutada oskama. Ja neid erialasid tasub õppida, sest selliseid eksperte on tulevikus tööturul väga vaja,“ lisas Kitt.

Kitt, kes juba 16-aastaselt panka tööle asus, õpetab lisaks panga juhtimisele täna ka TTÜ tudengeid. „Olen TTÜ külalisprofessor. Minu jaoks on tähtis see, kuidas ma saan ennast teostada ja kuidas sellest tegevusest ka teistele kasu on. Minul on huvitav, loodan et teistel on ka,“ on Kitt selgitanud, miks ta on otsustanud vastutusrikka töö kõvalt ka üliõpilasi õpetada.

Madis Uuemaa, idufirma Smart Load Solutions asutaja

USA majandusajakiri Forbes hindas Madis Uuemaa maailma 30 edukaima noore juhi hulka. Uuemaa ettevõte Smart Load Solutions juhib koduseid elektriseadmeid nii, et need arvestavad elektrituru hinnakõikumisi ja ajastavad elektritarbimise ajale, mil see on kõige soodsam. Uudse süsteemi abil saab elektriarvelt kokku hoida ligi 25%.

Uuemaa on lõpetanud TTÜ mehhatroonika eriala ja teeb hetkel TTÜ energeetikateaduskonnas doktorantuuri. Oma ülikooli valikut põhjendab ta sellega, et TTÜ-l on väga hea tase ja vajalikud tugisüsteemid eduka iduettevõtte loomiseks. „Enne ülikooli puudusid mul insenerialased teadmised täiesti, TTÜ-s sain kõva põhja, mille tõttu on täna oluliselt lihtsam. Lisaks sain hulgaliselt kasulikke kontakte,“ on Uuemaa ülikooli valikuga rahul.

Mariliis Soobard, Marimo moebrändi looja

Mariliis Soobard on edukas rõivadisainer, kes läks pärast gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse tekstiili- ja rõivatehnoloogiat õppima. Tänaseks on Soobard nii Eestis kui rahvusvaheliselt tuntud moebrändi Marimo omanik.

Soobard peab ülikoolist saadud praktilisi oskusi üheks oma edu aluseks. „Varem tegin lõikeid oma loogika või Burdast võetud lõigete põhjal, kuid TTÜ-s õppisin, kuidas teha neid nii, et lisaks ilusale välimusele istuksid riided hästi seljas. Raske oleks töötada disainerina, kui lõigetest vähem teaksin,“ sõnas Soobard.

Vajalikud oskused ja kirg moe vastu viisid Soobardi ettevõtte asutamiseni. „Olin terve ülikooliaja teinud kooli kõrvalt tellimustöid ja mul oli oma klientuur juba välja kujunenud. Aasta peale kooli lõpetamist otsustasin, et teen oma ettevõtte,“ kirjeldab Soobard.

Tänu ülikoolist saadud kontaktidele ja teadmistele ning andekusele on Mariliis Soobard tänaseks üks hinnatumaid Eesti disainereid. „Soovitan tulevastel tudengitel õpingute aega maksimaalselt kasutada – tundke huvi, võtke juurde õppeaineid, mis tulevikus kasuks tulevad. Näiteks kui on huvi teha oma ettevõte, võtke juurde turundust ja ettevõtlust puudutavaid aineid,“ soovitab ta.

Kristjan Maruste, idufirma CoModule asutaja

Ka CoModule asutaja Kristjan Maruste on Forbes’i poolt valitud alla 30-aastaste Euroopa parimate juhtide sekka.

Maruste ettevõtte CoModule kujutab endast platvormi, mille abil saab kuvada nutitelefonis infot elektriga liikuva ratta või rolleri aku täituvuse kohta. Samal ajal on võimalik ka sõiduki tootjal jälgida, kuhu ja millal tema roller või jalgratas liigub. Ettevõttel on kontor Tallinnas, Berliinis ja Taiwanis.

„Enamik meie töötajaid on TTÜ taustaga. Olime samas tudengivormeli meeskonnas ning sealt hakkas kõik kasvama,“ kirjeldab Maruste oma ettevõtte algust.

Tudengivormeli meeskond oligi üks peamisi põhjuseid, miks Maruste TTÜ valis. „See tundus põnev,“ selgitas ta. „Läksin pärast lõpetamist Lyoni tehnikaülikooli. Sealne õpe oli pigem liiga konservatiivne ja kui kuulsin tudengite autoarendusmeeskonnast, mis tegutses TTÜs, tulin tagasi Tallinnasse“.

Vormelivõistkonnas kaasa lüües mõistis Maruste, et kui väga pingutada, siis on kõik võimalik: „Miski pole võimatu, kui piisavalt tööd teha. Hindan väga neid oskusi, mis magistrantuuris õppides koolist kaasa sain.“

„Soovitan mehhatroonikat tehnoloogiahuvilistele, kel pole välja kujunenud erialast kirge, kuna see annab hea laiapõhjalise hariduse. Tudeng saab esmalt üldise tausta ja teadmised ning valib pärast spetsialiseerumise, näiteks IT või mehhaanika. Tänases tootearenduses ongi vaja inimesi, kes eri pooled kokku tooks – paljud mehhatroonikud lõpetavad osakonnajuhtidena.“

Indrek Kaldoja, Skeleton Technologies finantsjuht

Indrek Kaldoja, kes õppis TTÜs majandust, on Euroopa juhtiva energiasalvesteid tootva ettevõtte finantsjuht.
Skeleton Technologies energiasalvestid leiavad kasutust autodest kosmoselaevadeni. Energiasalvesteid ehk superkondensaatoreid võib võrrelda korduvkasutavate patareidega. Vahe on selles, et kui patareid suudavad energiat anda pikema aja jooksul ja väikestes kogustes, siis superkondensaator suudab seda anda lühikese aja vältel ja suurtes kogustes.

Rahvusvahelise ettevõtte rahaasjade planeerimine on keerukas ülesanne, mis vajab kogemusi, ent vähemalt sama oluline on hariduslik taust. „Hindan kõrgelt ülikoolist saadud teadmisi sellest, kuidas majandus ja rahandus toimivad. See arendas oluliselt minu silmaringi majandusvaldkonnas. Ka ülikoolist saadud kontaktid on kindlasti olulised,“ selgitas Kaldoja, kuidas TTÜ majandusteaduskonnas õppimine tema edule kaasa aitas.

Loe ka pikemaid intervjuusid Mariliis Soobardi ja Indrek Kaldojaga.