"Rüütliturniirid nõudsid raha. Raha kulus nii varustuse hankimiseks ja uuendamiseks kui turniiridele kohale sõitmiseks. Tänapäeval on põhimõtteliselt samamoodi," kinnitas ajalooklubi Nordburg juhatuse liige Nikolai Bõkov.

"Võitja määratakse kummaski kategoorias oma reeglite kohaselt," selgitas Nikolai Bõkov. "Meil on kaks kategooriat. Profivõitlus on üks ühele, seal saab võidu punktide järgi – mida rohkem sa tabad mõõga, kilbiserva, rusika või jalaga, seda rohkem punkte saad, visked lähevad ka arvesse. Puutumine ei loe, punkti annab üksnes aktsenteeritud, tugev löök."

"Teises kategoorias võitlevad kolm kolme vastu, seal punkte ei loeta. Võidab see meeskond, kes jaksab kõik vastasmeeskonna mehed maha panna. On lubatud peaaegu kõik löögid, välja arvatud need, millega võiks luid murda. Visked on samuti keelatud." Bõkov rõhutas, et rüütliturniiri võitlejad pole taaskehastujad – turvise puhul on lubatud ka detaile, mis omal ajal kasutusel polnud.

"Meil on pigem sport," ütles ta. "Näiteks kiivritel on lisaks varjatud kaitse, kuid see ei tohi olla näha. Kehtib ühe meetri kauguse reegel – võitleja peab välja nägema nagu rüütel. Samas pole näiteks 13.–14. sajandi komplektis adekvaatseid käekaitseid ning et mitte viga saada, tohib kasutada käekaitseid 15. sajandist. Teise ajaperioodi kiivrit seevastu kasutada ei tohi, sest see riivab silma. Kasutusel kõik vastava ajastu käsirelvad. Tera ei või olla terav, nurgad peavad olema ümarad, relvade kaal on ka reeglites määratud, kohtunikud kontrollivad seda kõike."

Viie aasta taguse ajaga võrreldes on maailmas turniire aina juurde tulnud. Prantsusmaal oli aprillikuus just suur turniir, samuti Hispaanias, sinna tuli kokku üle tuhande võitleja 36 riigist. Juunikuus toimuvad turniirid näiteks Soomes, Peterburis ja Moskvas. "Peterburis toimub turniir "Lahing Neeval" Peeter-Pauli kindluse juures, Moskvas seevastu võideldakse spordisaalides," rääkis Bõkov. "Moskva Dünamo Cup Lužnikis on kõige raskem turniir. Seal on kõige kõvemad võitlejad, väga palju on Venemaa, Ukraina ja Valgevene meeskondi. Meil Tallinnas on rangemad reeglid, Venemaal on rohkem lubatud, saab rohkem traumasid, võitlus on ühtaegu brutaalsem ja vaatemängulisem, aga ka riskantsem. Meil on näiteks piirde kõrgus 1,1 meetrit, et vastast välja ei saaks visata, seal on see spetsiaalselt 70 sentimeetrit, inimesed lendavad üle piirde. Kui oled väheste kogemustega, lohakas ja varustust ei kontrolli, võid viga saada.

Rüütlivarustus paneb võitleja õlule ligi 40 lisakilo.

Trenni teeme kord nädalas täisturvises, kuid metallrelvadeta, kasutame puukaigast, et mitte üksteist vigastada. Varustus kaalub 35–40 kilo, nii et kui sagedamini täisvarustuses treeniksime, saaksid liigesed kannatada. Lisaks tavatrenn, kõik käivad näiteks kickboxing'us või maadluses. Füüsiline vorm peab väga hea olema.”

Tallinna on tänavu plaaninud tulla 120 võistlejat üle maailma, teiste hulgas ka mitu naiste võistkonda. Kõik, kes käisid eelmisel aastal, tulevad ka tänavu, mis on kindel märk sellest, et nad jäid nii võistluse korralduse kui vastaste tasemega rahule.

"Lisaks vastaste tasemele valivad võitlejad turniire selle järgi, kui kallis sinna sõita on," lisas Bõkov. "Aina rohkem on aga turniire, mille puhul korraldaja teekulud maksab. Tänavu maailmameistrivõistlustel debüteerinud Hiina meeskond näiteks lubas, et kui me leiaksime nende jaoks raha, siis nad järgmisel aasta tuleksid Tallinna küll. Ei oska öelda, kas see võimalik on, piletid on päris kallid."

Tallinnas toimub turniir Harju tänaval – seal, kus oli talvel uisuplats. Lastele on avatud HMB Soft ala, kus saab katsuda jõudu pehme võitlusvarustuse abil.

Jaga
Kommentaarid