• Motivatsiooni allikad võivad olla väga eriilmelised. Jätkusuutlikumad on tegevused, mille puhul motivatsioon on sisemine. Sisemise motivatsiooni puhul on tegevus ise sinu jaoks huvitav ja nauditav. Välise motivatsiooni puhul tegutsed aga selleks, et saada mingisugust tasu (palk, teiste tunnustus, diplom vmt), ilma et tegevust seejuures naudiksid. Püüa leida oma õpingute jaoks sisemine motivatsioon, mõeldes, mida sa õppimise juures naudid.
  • Motivatsiooni languse korral pane enda jaoks kirja, miks sa kõrgkooli õppima tulid ja miks sa tahad just seda eriala õppida. Mõtle, kas põhjused, miks sa eriala õppima tulid, on sisemised ja lähtuvad sinu huvidest. Eriti hea oleks, kui oled õppimise põhjused pannud kirja juba eelnevalt (ajal, mil motivatsioon oli kõrgem) ja kujundanud neist näiteks kauni plakati või faili. Nii saad keerulisematel aegadel endale hõlpsasti meelde tuletada suuremat eesmärki.
  • Motivatsioon on eesmärkidega tihedasti seotud, kuna eesmärkide saavutamine pakub meile eduelamuse ning hea enesetunde. Seetõttu on hea pikemaajalised eesmärgid (nt kõrghariduse omandamine) jaotada väiksemateks vahe-eesmärkideks (nt eksami või kodutöö sooritamine). Igasuguste eesmärkide täitmise eest võib end premeerida näiteks väljasõiduga loodusesse, maitsva snäki või muu meelepärasega.
  • Eesmärkide saavutamine omakorda on seotud ajaplaneerimisega, mille alaseid nippe saad lugeda Delfi artiklist "VÄÄRT SOOVITUSED: kuidas kõrgkoolis efektiivselt aega planeerida?"
  • Motivatsiooni saab palju mõjutada ka tervisliku eluviisiga. Hoolitse oma tervise eest. Toitu tervislikult, puhka piisavalt, ole kehaliselt aktiivne ning veeda aega oma lähedastega.

Vaata lisaks teiste põnevate teemade ja ülikoolis õppimise alustamise nippide kohta Tudengiveebist!