Kümnes september

Tere päevik, tere vildikas. Jälle esmaspäev... Jah tõesti sai läbi see esimene koolinädala moodi asi. Veel õnneks eriti katastroofiliselt kodutöid ei anta, nii et on imelik seda päris koolinädalaks kutsuda. Sellest nädalast hakkab kogu see õudus ilmselt pihta – kaheksa tundi ja keskmiselt kolm kontrolltööd päevas!

Jah, kontrolltöödest võib juba rääkida, sest meie kibestunud vanatüdrukust inglise keele õpetaja, kellel pole terve suve ilmselt midagi teha olnud hüppab nüüd rõõmust lakke, et saab meile jälle töid väänama hakata, lubas selleks nädalaks kogu senise keskkoolis õpitud materjali peale suure testi teha. See selleks. Me niikuinii kõik spikerdame.

Millegipärast on narkootikumide teema praegu eriti in. Kõik õpetajad räägivad lakkamatult süstaldest ja HIV-st. Mõni õpetaja käib lausa peldikus luuramas, püüdes süstijaid otse teolt tabada. Teised jälle, näiteks meie ülimalt graatsiline ja väljapeetud kunstiõpetaja, leiavad igas väikeses õpilaste poolt korda saadetud sigaduses midagi narkaritega pistmist olevat. Tema leidis, et kui peldikus oli keegi paberiga hullanud ja sellest mägesid moodustanud või oli keegi niisama seinale sodinud, et ‘Mikk on loll’, siis oli see tegija tingimata narkouimas. Ta tegi seda veel nii veenva näoga, et hakka või uskuma.

Siis oli meil täna eesti keele tund, kus õpetaja rääkis 45 minutit õppealajuhatajat taga ja tunni lõpus lisas naeratades, et ei, tegelikult talle meie õppealajuhataja täitsa meeldib ja tema tegelikult ei tahakski ühtegi paha sõna öelda..

Vahetunnis oli mul õnn Mari-Liisi elust ülevaade saada. Kuna mina jäin talle esimesena ette, sain ma kümne minuti jooksul teada millal, kuidas ja miks tema kallis Kristo ta jälle maha jättis. Nimelt oli Kristo avastanud peale kahte aastat käimist, et Mariliis pole tema tüüp, vaid seda on Mariliisi õde. Nii on meie kuldne paar jälle lahus. Nutta pole põhjust, sest nad lähevad tavaliselt aasta jooksul keskmiselt kaheksa korda lahku. Ja pärast jälle leiavad teineteist. Peaaegu nagu pärisabielu.

Nüüd tuleb küll šampusele jälle kork peale panna ja uut koolinädalat alustada.. Pole hullu, kohe tuleb jälle reede – kõik me koolilapsed elame selle nimel! No head aega siis.