Läksin sünnipäevapeole ja soovisin naeratades valele inimesele õnne
Minu piinlik äpardus juhtus paar aastat tagasi, kui läksin vanaisa sünnipäevale, kuhu palju sugulasi oli kokku tulnud. Pidu oli alles alguses ja mina mõtlesin, et surun ikka sünnipäevalapsel kätt ka.
Õnnetuseks, mingil uskumatul põhjusel, ma ei mäletanud, kelle sünnipäeva seal tähistati, või arvasin, et tähistatakse mitut sünnipäeva korraga - ma ei tea - aga sammusin oma tädimehe, soliidse härrasmehe juurde ja soovisin talle sünnipäeva puhul õnne, naeratus kõrvuni.
Tädimees vastas käepigistusele tänulikult, kuigi ilmselt ei saanud üldse aru, miks ma temale vanaisa sünnipäeval õnne soovin. Mulle tuli aga paari hetke pärast meelde, et tal ei ole sünnipäev ja et midagi läks vist valesti, ja soovisin paar hetke haihtuda.
Pidu tuli aga väga meeldejääv ja jõudsin õigele sünnipäevalisele õnnesoovid edasi anda. Meenutan seika tänini väikese muigega. Tegijal juhtub.