Lapsevanem: õpilased on oma muredega üksi! Tõmban tütre kaissu ja ütlen, et las kodused tööd selleks õhtuks jääda

Vaata, tänapäeval on asi lihtne - kui keegi õpetab koera-kassi liiga palju, siis tõusevad kõik tagajalgele ja avaldavad oma pahameelt. Kui sama toimub lastega, siis kedagi LIHTSALT EI HUVITA, sest lapsed ju oskavad ise ka rääkida.

Mind isiklikult ajab säärane loomade ülistamine juba oksele ja ausõna - mul pole loomade vastu midagi, lihtsalt inimesed võiksid esmajärjekorras hoolitseda selle eest, et nende oma lapsed ennast algklassides ei lõiguks ja enesetapule ei mõtleks, sest mitte kedagi ei huvita, kuidas nemad ennast tunnevad. Psühholoogid võivad rääkida, mida tahavad ja palju tahavad nii meedias kui ka koolides kohapeal, et lapsega tuleb rääkida ja teda kuulata, aga fakt on see, et üle poolte meie koolide õpilastest on oma muredega üksi, sest täiskasvanutel on omad mured, sihid ja plaanid vaja täita.

Lähen homme koju, tõmban oma tütre endale diivanil kaissu ja ütlen, et las kodused tööd selleks õhtuks jääda, sest meil on omavahelist privaataega ka vaja, mil ta saab ära rääkida kõik mured ja mõtted, mis tema väikest pead täidavad ja kui on minu võimuses teda kuidagi aidata, siis teen seda pikemalt mõtlemata, sest see on lapsevanemana minu kohus. Kui vaja, siis teeme kasvõi kodutööd pooleks, et ta kella 22-ks voodisse saaks ja kui ei jõua, siis ei jõua. Pooled neist asjadest, mida neilt nõutakse, on sellised, mida neil elu sees vaja pole, kui ta just oma tulevikuametit selles suunas ei sea, seega pole mõtet nõuda, et ta õpiks igas aines puhastele viitele. Ka kolm on okei, kui ma näen, et ta on ise sellega rahul.