Loo ühiskondlikult mõjus ettevõte!


Loo ühiskondlikult mõjus ettevõte!
Katri-Liis ReimannTLÜ

Inimesed üle maailma huvituvad üha enam sotsiaalsest ettevõtlusest, sest on aru saadud, et see võiks aidata lahendada paljusid ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme.

Sotsiaalne ettevõte pakub turule tooteid ja teenuseid uuenduslikul viisil. Need ettevõtjad kasutavad oma tulu eelkõige ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks. Oluline on, et organisatsiooni juhitakse avatud ja vastutustundlikul moel.

Meie praegust ajastut, mida iseloomustavad majanduskriisid, poliitilised pinged, sõjalised konfliktid, Brexit, ebakindlus ja seega hirm tuleviku ees, on nimetatud ka neljandaks tööstusrevolutsiooniks. Ajaloost on teada, et igale valgustusperioodile on eelnenud intensiivsed kriisiperioodid. Ka praegust aega võib käsitleda murdepunktina. Nagu eelmisigi, veab seda tööstusrevolutsiooni ettevõtlus, kuid sel korral saab domineerivaks ettevõtluse ühiskondlik mõju. See ei juhtu aga iseenesest, ilma poliitikakujunduseta, mis innustaks ettevõtteid oma tegevuse igas etapis läbi mõtlema, millist mõju see omab.

Erialad, mida me ei tea

Ettevõtlus arendab muu hulgas paljusid tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, masinõppimine, robootika, asjade internet, mida võime kogeda juba praegu. Uuringutes on hinnatud, et 65% meie põhikooli lõpetajatest hakkab töötama ametikohtadel, mida me ei oska ka päris täpselt veel kujutleda. Oleks ju oluline, et ka kõik need uued töökohad ja võimalused oleksid ettevõtetes, mis panustavad positiivselt ühiskonda.

Seotud lood:

Ühiskondliku mõjuga ettevõtlus on täiesti erinev heategevusest, näiteks annetamisest. Sotsiaalne ettevõte müüb tooteid ja teenuseid, mille on loonud koos nende tarbijatega või sidusrühmadega.
Vastavalt Maailma Majandusfoorumile saavad aastal 2020 töökohtades olema peamisteks vajalikeks oskusteks komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja loomingulisus. Just selliseid oskusi vajavad ka sotsiaalsed ettevõtjad ning nende arendamist toetab probleemi- ja projektikeskne õpe.

Uus eriline magistriprogramm

Sügisest Tallinna Ülikoolis käivituv magistriprogramm Social Entrepreneurship on loodud edendamaks ettevõtlikkust, püüdes samas leida lahendusi sotsiaalsetele probleemidele algatustega, mis seovad nii kohalikku kogukonda, avalikku kui ka traditsioonilist ärisektorit.

Äsja Tallinna Ülikooli ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tellimusel valminud Statistikaameti ülevaade kinnitab, et Eestis on sotsiaalsete ettevõtete loodud töökohtade arv tõusuteel ning samuti ka ettevõtlusest saadav tulu.

Ülevaates uuriti sotsiaalsete ettevõtete käekäiku Eestis valimi põhjal, kes oli vaatluse all samalaadses uuringus ka 2009.–2012. a. Tookord selgus, et sotsiaalsed ettevõtted olid võimelised kasvama ka majandussurutise aastatel. Aastatel 2012–2016 oli kasv veel kiirem: töötajate arv suurenes 23%, ettevõtlustulu 57% ja kogutulu on kasvanud 47%.

Sellest trendist tasub osa saada

Kuna müügitulust üle jääv kasum ei pruugi olla tõsisemate ühiskondlike probleemide lahendamiseks piisav, on loogiline, et lisaks ettevõtlustulule peavad sotsiaalsed ettevõtted hankima ka muid rahalisi vahendeid (nt projektitulud, annetused).

Sektori tugevnemisest annab aga märku asjaolu, et ettevõtlustulu osakaal kogutuludest on kasvav, suurenedes perioodi jooksul 67,8%-lt 72%-ni.

Nagu ka maailmas, on see valdkond kasvav trend, mille kujundamisest tasub osa saada.

Tallinna Ülikoolis on sügisest ingliskeelne sotsiaalse ettevõtluse magistriprogramm.